Eesti on Euroopa Liidu kõige madalamate varamaksudega riik, selgub arenguseire keskuse lühiraportist „Varamaksud Eestis ja Euroopa riikides“.
Arenguseire keskuse ekspert Magnus Piirits rõhutab, et Eestis on maksusüsteem üles ehitatud tööjõu- ja tarbimismaksudele, aga ühiskonna kulusid ei kiputa rahastama varamaksude abil. „Euroopa Liidu riikide maksutulust moodustavad varamaksud ligi 5 protsenti. Kui Eesti kasutaks liikmesriikide keskmisel tasemel varamakse, laekunuks näiteks 2019. aastal riigieelarvesse üle 530 miljoni euro enam.“
Umbkaudu poole miljardi euroga aastas saab kõigile Eesti üldhariduskoolide õpetajatele maksta topeltpalka.
Varamaksude alla käivad kinnisvaramaksud, maksud netovaralt, pärandvaralt ja kinkidelt ning finants- ja kapitalitehingutel, näiteks tehingud väärtpaberitega ja ettevõtete osalustega. Enamikus Euroopa Liidu riikides on tüüpiline varamaks just kinnisvaramaks.
Eesti kogub kinnisvara pealt maksudest 0,6 protsenti, Euroopa Liidu riikides keskmine on aga 3 protsenti. Selge on, et edaspidi on järjest keerulisem saada riigi kulud kaetud peamiselt tööjõumaksude abil. Seda saab varamaksu abil turgutada, arvestades senist pigem väga tagasihoidlikku maksustamist.
Edaspidi on järjest keerulisem saada riigi kulud kaetud peamiselt tööjõumaksude abil. Seda saab varamaksu abil turgutada.
Piirits toonitab ka, et kogu maailmas süvenenud märkimisväärselt varaline ebavõrdsus: „Ühe protsendi kõige jõukamate arvele langeb juba tervelt 45 protsenti kõigist varadest. Ebavõrdsuse süvenemisele annab hoogu ka keskpankade rahatrükk, sest see kergitab varade hindasid.“