Riigikogu rahanduskomisjon arutas 21. septembril sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis taotleb euroraha jagamisel maapiirkondade ja väiksemate linnade eelistamist. Eelnõuga püütakse Euroopa Liidu raha suunata just töökohtade loomiseks, sest selle läbi saab regionaalset ebavõrdsust kõige paremini vähendada.
Seekordne katse hajusate piirkondade eest seista ja neile euromiljarditest osa kätte võidelda on juba kolmas. Ühiskonna arengule tuleks kasuks, kui areng saaks hoo sisse ka väljaspool Tallinna kuldset ringi ja Tartu ümbrust.
Eelnõu eest seisev Riigikogu liige Lauri Läänemets: „Kuigi komisjoni kaasatud rahandusministeeriumi eksperdid kinnitasid ühest suust, et riik peab rohkem eurorahade jagamisse sekkuma, komisjon ettepanekut siiski ei toetanud. Nüüd läheb eelnõu teisipäeval, 28. septembril parlamendi suurde saali arutamisele ja loodan seal siiski toetuse leida.“
„Euroopa Liidu vahendite kasutamise senised reeglid on pigem seda ebavõrdsust võimendanud. Euroraha tuleb panna otsustavamalt Eesti ühtlasema arengu teenistusse. Tahame suunata uuel eelarveperioodil ühtekuuluvuspoliitika fondidest vähemalt 10 protsenti ehk ligi 350 miljonit eurot väikelinnade ja maapiirkondade töökohtade loomiseks ning ettevõtluse arendamiseks,“ ütles Lauri Läänemets.
Sotsiaaldemokraatide otsuse eelnõu sätestab aastateks 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise põhimõtted. „Nende elluviimine võimaldab esimest korda taasiseseisvunud Eestis eelisarendada meie väikelinnasid ja maapiirkondi ning pidurdada või panna seisma inimeste lahkumine oma kodukohast,“ kinnitas Läänemets. Keskmiselt saaks iga vähem jõukas omavalitsus Läänemetsa sõnul juurde viis miljonit eurot, mille toel saab hinnanguliselt luua üle Eesti 15 000 tasuvat töökohta.
Täiendava euroraha saajate hulka ei kuulu Tallinna kõrval Viimsi vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Maardu linn, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald (välja arvatud kunagised Kernu ja Nissi valla alad) ning Tartu linn ja Tartu vald.
Suuremate toetuste kehtestamise lähtekohaks on vähem jõukate piirkondade SKT ühe elaniku kohta. „Kui varem oli euroraha kasutamise puhul keskmiseks omafinantseeringu määraks 15 protsenti, siis alanud perioodil on see 30 protsenti, mida saab vastavalt piirkonna jõukusele diferentseerida. Näiteks võib mõne ettevõtlusmeetme puhul Harjumaal olla omaosaluse määr 45, aga Valgamaal 15 protsenti. Ka see muudab toetusraha kasutamise Eesti-siseselt õiglasemaks,“ märkis Läänemets.