Eestis on juhtumas midagi imelikku: enne valimisi hariduse olulisusest kõnelenud erakond otsib kärpekohti just hariduse arvelt. Ühe kärpekohana näeb Eesti 200 haridusminister Kristina Kallas kutseharidust.
Elukestev õpe maksku hingehinda?
Just kutseõpet puudutava kärpeplaaniga tuli avalikkuse ette haridusminister Kallas läinud nädalal. Nimelt arvab tema, et Eestis täiskasvanud inimesed õpivad liiga palju riigi kulul.
„Kutsekoolide põhiülesanne on aidata koolilõpetajatel eriala omandada, aga me koolitame ebaproportsionaalselt palju täiskasvanuid, kellel on juba nii haridus kui ka eriala ning kes saavad tööturul hästi hakkama,“ ütles Kristina Kallas intervjuus ERR-ile.
Mida tähendaks Kallase plaan? Kas tõesti nüüd teist kutseharidust ei saakski tasuta omandada?
Eesti 200 seisukohad veel mitu kuud tagasi olid täiesti teistsugused
Hariduse arvelt kärpimise plaan on eriti huvitav Eesti 200 seniste valimislubaduste valguses. Enne valimisi peas Eesti 200 Eesti majandusarengu hõlbustamiseks hariduse edendamist.
Nii seisis Eesti 200 valimisprogrammis, et Eesti saab areneda jõukaks Põhjamaaks alles siis, kui investeeritakse inimeste haridusse. Just haridusse investeerimist pidas nüüd valitsusse kuuluv erakond „kõige olulisemaks“!
Lisaks oli Eesti 200 valimisprogrammis kirjas selline huvitav mõte: „Eesti 200 peab oluliseks, et meie prioriteediks kujuneks Eesti haridusse investeerimine, maailma parima haridussüsteemi loomine ning kättesaadavus igale lapsele ja täiskasvanule.“
On raske mõista, kuidas paraneb täiskasvanud inimeste ligipääs haridusele, kui neile piiratakse ligipääsu kutsehariduse saamisele. Oluline on mainida tõika, et teise kõrghariduse tasuta omandamine on praegu juba oluliselt piiratud ning valitsus plaanib sellist võimalust sootuks üldse kaotada.
Kui seni tööturu pingelises konkurentsis oma praeguste oskustega alla jäävatel inimestel veel säilis lootus, et vähemalt saab uus konkurentsivõimeline haridus kutsekoolis omandada, siis nüüd kustub ka see lootus. Just tänu Kristina Kallase tegevusele.
Eesti kasvav töötuse määr ning majanduse struktuuri muutumine vihjavad sellele, et vajadus ümberõpe järele lähiajal hoopis kasvab. Ometi seda vajadust varsti enam ei saa tasuta rahuldada, mille eest saab tänada ametis olevat Eesti 200 haridusministrit.
Ka üldharidus on sattunud löögi alla
Faktitäpsuse huvides tasub lisada, et kutseharidus pole ainus valdkond, mille arvelt soovib haridusminister koonerdada. Näiteks pakub haridusminister üldhariduskoolide õpetajatele ainult 1,7-protsendilist õpetajate palga miinimummäära tõusu. See on olukorras, kus õpetajate järelkasvu puudusest on kujunemas välja üks Eesti hariduse teravamaid probleeme.
Loomulikult pole õpetajad sellise lahendusega rahul ning kaaluvad streikimist.
Valijatele aga jääb ainult üks küsimus: kuidas saab usaldada sellist erakonda, mis enne valimisi lubas kinkida Eestile „maailma parima haridussüsteemi“, kuid pärast valimisi hoopis kärbib hariduse arvelt?
Samas Eesti 200 kaitseks tuleb mainida seda, et nemad lubasid teiste asjade seas personaalset riiki. Äkki ongi see personaalne riik, kui igaüks saab endale personaalseid kärpeid?