Hispaania sotsid tahavad tõsta miinimumpalk 60%-ni keskmisest palgast ja teha töönädal lühemaks
Hispaania sotside juht Pedro Sanchez sõlmis oktoobri lõpus koalitsioonilepingu vasakpoolse erakonnaga Sumar. Tõenäoliselt saab Sanchez peaministrina jätkata, kui ta pälvib novembri lõpus parlamendi heakskiidu. Kõige olulisem kokkulepe puudutab miinimumpalga tõstmist: Sanchez leppis kokku, et see peaks moodustama tervelt 60% keskmisest palgast.
Kuna Sanchezi juhtimisel alates 2018. aastast on miinimumpalka tõstetud kokku tervelt 47% võrra, siis selline muudatus tähendaks umbes 9-protsendilist palgatõusu. Siiski tähendaks see ühtlasi ka seda, et miinimumpalka indekseeritaks automaatselt tulevikus iga aasta.
Eestis püsis miinimumpalk aastakümneid 39% tasemel keskmisest palgast. Sotsiaaldemokraatide nõudmisel lisas valitsus koalitsioonilepingusse miinimumpalga tõstmise 50%-ni keskmisest palgast järk-järgult 2027. aasta jaanuariks.
Tänu sellele otsusele tõuseb miinimumpalk Eestis juba järgmisel aastal 95 euro võrra 820 euroni, mis on Eesti ajaloo suurim miinimumpalga tõus. Siiski vajaks paljud Eesti töötajad väärikaks toimetulekuks veelgi kõrgemat miinimumpalka.
Hispaania sotsid näitavad, et on võimalik saavutada veelgi enamat ning tõsta miinimumpalka tervelt 60%-ni keskmisest palgast. Tegemist oleks kõrgeima miinimumpalga tasemega kogu Euroopa Liidus suhtena keskmisse palka. Kui Sanchezil õnnestub kokkulepe parlamendist läbi suruda, siis miljonite madalapalgaliste hispaanlaste heaolu paraneb märkimisväärselt.
Saab ainult loota, et selline julge otsus sünnib kunagi ka Eestis. Samas tuleb silmas pidada, et sellised erakonnad nagu Isamaa ja Reformierakond pole kuidagi miinimumpalga tõstmisest vaimustatud ning need erakonnad naudivad Eestis praegu kõrget toetust.
Lühem töönädal
Lisaks soovivad Hispaania sotsid vähendada täiskoormuse töötundide arvu 40 tunnilt nädalas 37,5 tunnini. Sisuliselt tähendaks see, et viis päeva nädalas töötavad inimesed saaksid iga päev pool tundi varem koju minna.
Kas ka seda reformi suudetakse ellu viia, näitab aeg: selle vastu võtmiseks on Sanchezil vaja ka väikeste regionaalsete erakondade toetust parlamendis, samas kui miinimumpalga tõstmine toimub pelgalt valitsuse otsusega.
Kuigi konservatiivide väitel ohustaks kõrgem miinimumpalk ja lühike töönädal tööhõivet, siis Hispaanias langes töötuse määr sel aastal 15 aasta madalaima tasemele, seda juba aset leidnud miinimumpalga kiire tõusu kiuste. Aastaid kriisides vaevelnud Hispaania suutis Pedro Sanchezi juhtimisel nii miinimumpalka tõsta kui ka töötuse määra vähendada, ning soovib seda teha ka edaspidi. Kas Eesti peaks sellest näitest õppust võtma?