Juuli alguses võitsid vasakpoolsed valimised nii Ühendkuningriigis kui ka Prantsusmaal – selgus, et mitte kõikjal ei eelistagi valija parempopuliste või konservatiive. Kuid kes on vasakpoolsed?
Kirjanik Jürgen Rooste seletab, et Prantsusmaal ja mujal Lääne-Euroopas saadakse aru, et vasakpoolsus ei võrdu sugugi Nõukogude Liiduga!
„Ma saan aru, see on selle haige riigi pärand, kust me tulime, aga NSVL ei olnud ju tegelikult sotsialistlik riik! Sotsialism oli seal käpiknukuteater vaestele, päriselt oli see sõjaväehunta, kus eliit elas samamoodi nagu feodalismi ajal. Nii et me ei tohiks poliitilisele vasakpoolsusele viidata kui miskile nõukogude pärandile,“ kirjutab Rooste Eesti Päevalehes.
Tõeline vasakpoolsus on alati eksisteerinud hoopis Põhjamaades, jätkab kirjanik. Samuti pole vasakpoolsus mingi woke-segadik: identiteedipoliitika asemel tegeleb vasakpoolsus elu majandusliku poolega – vaesemate ja keskklassi toimetulekuga.
Kuigi Rooste ei usu, et uue peaministri Kristen Michali eestvedamisel palju Eestis muutub, pole ka tulevikus vasakpoolsusest väljapääsu, sest vanaviisi jätkata ei saa.
Samuti ei vasta tõele müüt, justkui turumajandus ja tarbimisvõimaluste küllus oleksid demokraatia eeltingimused. Hiina ja Venemaa linnades on sama suured kaubanduskeskused nagu Euroopas! Vasakpoolsed mõistavad, et demokraatia on midagi enamat kui vaba turg, aga parempoolsed?
Jürgen Rooste artiklit saab täismahus lugeda Eesti Päevalehes.