Kui seni kehtis Eesti naabritest erakorraline pangamaks ainult Leedus, siis tulevast aastast maksustab pankade liigkasumeid lisamaksuga ka Läti. Kuigi Reformierakond lükkas sotsiaaldemokraatide ettepaneku erakorralise pangamaksu kehtestamiseks korduvalt tagasi, hakkavad siiski pangad alates jaanuarist ka Eestis rohkem tulumaksu maksma.
Parem hilja kui mitte kunagi
Kuigi Leedus kehtib solidaarsusmaksuks kutsutud erakorraline pangamaks juba alates 2023. aasta algusest, otsustas Läti valitsus võtta oma lõunanaabritest eeskuju alles nüüd. Detsembri alguses Läti parlamendis vastu võetud seaduse järgi lähevad pankade intressitulud lisamaksustamise alla, kui need ületavad rohkem kui poole võrra 2018. kuni 2022. aasta keskmist.
Paraku avaldab kaheaastane viivitamine maksu kehtestamisel tunda: nimelt paistab pankade intressitulude hoogne tõus juba lõppemas, sest Euroopa Keskpanga baasintressimäärad ja euribor on hakanud alanema.
Nii teenis Leedu 2023. aasta jooksul tänu pankade solidaarsusmaksule 256 miljonit eurot, mis suunati riigikaitsesse. 2025. aastal jääb aga pangamaksu laekumine Leedu riigikassasse ainult 50 kuni 70 miljoni euro piiridesse, vahendas Leedu rahvusringhääling LRT.
Läti valitsus loodab teenida tänu pangamaksule 93 miljonit eurot järgmisel aastal ja vähemalt 85 miljonit eurot 2026. aastal.
Nagu näha, mida kauem pangamaksuga viivitada, seda väiksemaks jääb sellest laekuv tulu. Samas ütleb selliste olukordade kohta vanarahvas: parem hilja kui mitte kunagi.
Eestis ei tulnud pangamaksu Reformierakonna ja Eesti 200 vastuseisu tõttu
Kui Leedu teenis pangamaksuga aastas sadu miljoneid eurosid ja Läti teenib aastas mitukümmend miljonit, siis erakorralist pangamaksu laekub Eesti riigieelarvesse null eurot ja null senti.
Põhjus on lihtne: parlamendis enamust omavad Reformierakond ja Eesti 200 on olnud algusest peale pangamaksu vastu. Nii pakkus ühe esimese poliitikuna kehtestada Eestis pangamaks sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets juba 2023. aastal.
Ettepanekut kritiseerisid teravalt Reformierakonna ja Eesti 200 poliitikud. Toonase Eesti 200 majandusministri Tiit Riisalo sõnul oli pangamaksu ettepanek „lahmiv“. Reformierakondlane Mart Võrklaev väitis, et pangamaks „ei anna soovitud tulemust“.
Kuna Reformierakonnal ja Eesti 200-l on kahe peale parlamendis enamus, jäigi toona sotside pakutud pangamaks sündimata.
Huvitaval kombel teatas hiljuti Eesti juhtiv majandusväljaanne Äripäev, et pangamaksu oleks pidanud juba ammu kehtestama, sest sellest laekuvad summad oleksid toonud riigieelarvesse leevendust ja oleksid võimaldanud nii käibemaksu tõstmata jätta. Kui oravate sõnul kahjustavat pangamaks majandust rohkem kui käibemaks, siis tegelikud majanduse asjatundjad – Äripäeva eksperdid – on täiesti vastupidisel arvamusel.
Siiski hakkavad pangad maksma rohkem makse ka Eestis
Lugeja lohutuseks saame kinnitada, et Eesti pankade maksukoormus tuleval aastal siiski tõuseb. Nimelt kasvab pankade avansiline tulumaks 14 protsendi pealt 18 protsendile, mis suurendab prognooside kohaselt tulumaksulaekumisi pankadelt 28 miljoni euro võrra.
Kuid seegi väike maksulaekumise kasv, mis jääb kordades Leedu ja Läti pangamaksude laekumistest maha, oleks võinud ära jääda: nimelt soovis Reformierakond veel 2023. aasta juunis, et pankade avansiline tulumaksu määraks oleks ainult 16 protsenti. Õnneks jäi toonastes debattides peale sotside soovitud kõrgem maksumäär.
Ilmselt kui oleks Reformierakonnal Toompeal ainuvõim, kaoks pankade tulumaks sootuks üldse.