22. jaanuaril alanud õpetajate streigi viimaseks päevaks jäi 30. jaanuar. Kuigi õpetajad ei saanud kõike, mida nad tahtsid, tõuseb nende palk siiski streigi järel ning aasta lõpuks püüavad riik, omavalitsused ja Eesti Haridustöötajate Liit jõuda kollektiivlepingu sõlmimisele.
Kui streigi vahetusse lahendamisse panustasid sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valitsuse liikmed leidsid oma ministeeriumitest kokku 5,7 miljonit eurot õpetajate alampalga tõstmiseks, siis Reformierakond ei panustanud õpetajate mure lahendamisse ühtegi senti.
Kas siis Kaja Kallas võitis? Streik on ju läbi saanud ning peaminister ei pidanud kulutama selleks midagi kulutama.
Sugugi mitte! Kaja Kallas kaotas, ning kaotas suurelt. Peaminister aitas kõigeks mitme päevaga kinnitada oravapartei kohta käiva stereotüüpi: Reformierakond on ainus Eesti parlamendierakond, mis ei hooli haridusest. Ning lisaks haridusele ka paljudest teistest valdkondadest.
Opositsioonierakonnad toetasid õpetajate nõudmisi – aga eks on raha jagamist opositsioonis olles lihtne lubada. Kuid õpetajate mure lahendamisse panustasid katteallikate leidmisega ka valitsuserakonnad SDE ja Eesti 200. Ainus erakond, mis ei suvatsenud osaleda streigi lahendamises, oli Reformierakond.
Meenutuseks: viimaste päevade jooksul jõudis Reformierakond välistada nii ametnike preemiate kärpimise arvelt õpetajate palkade tõstmist kui ka muutusi maksusüsteemis. Mõlemaid ettepanekuid on avalikult teinud sotsid.
Loomulikult lasub lõviosa vastutusest Reformierakonna otsuste eest peaministri õlgadele. Ju on Kaja Kallas Reformierakonna juht.
Kuid ei maksa lohutada ennast petliku lootusega, et mõne teise poliitiku juhtimisel olnuks oravapartei rohkem huvitatud Eesti ees seisvate probleemide lahendamisest.
Peaminister näitas ilmekalt, miks Reformierakonda peetakse ülbeks ning ühiskonna põhimuredest vähe hoolivaks erakonnaks. Viimastel päevadel toimunu võib jääda pikaks ajaks õpetajatele meelde, nagu jäi neile meelde ka Andrus Ansipi ülbe reaktsioon eelmisele õpetajate streigile 2012. aastal.
Oleks iseenesest huvitav uurida, kuidas muutub erakondade toetus just õpetajate seas. Vaate toimetus julgeb ennustada, et Reformierakonna reiting on haridustöötajate seas jõudnud aastakümne jooksul madalaimale tasemele.
Viimasest johtub üks lihtne küsimus: kas ka teised ühiskonnagrupid peale õpetajate jätavad Reformierakonna käitumise meelde? Kui vastus küsimusele on jäätav, võivad oravad saada Euroopa Parlamendi valimistel ajaloolise kaotuse osalisteks.
Ning koos sellega võib saabuda ka oodatust palju kiirem Kaja Kallase ametiaja lõpp – erakonnad kui poliitilised ettevõtted ei saa ju lõputult tolereerida saamatut tegevjuhti ning ka kõige lojaalsem aktsionäride üldkoosolek ehk erakonna üldkogu langetab lõpuks otsuse tegevjuhi vahetamiseks.