Täna, 14. septembril riigikogu ees olev Eesti haridusstrateegia 2021–2035 viib maapõhikoolide sulgemiseni ja süvendab Eesti ääremaastumist. Nimelt loobutakse strateegiaga senisest kodulähedaste põhikoolide säilitamise põhimõttest ning asendatakse see kuueklassiliste koolidega.
Riik taganeb maapõhikoolide säilitamisest ja sellega vähendatakse hariduse kättesaadavust kolmandikule Eesti noortest. Kõige lihtsamalt öeldes tähendab see, et maaelu suretatakse välja. Juba näiteks huviharidus väheneb ilmselt samamoodi, sest noored on ju ära.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna on omavalitsusjuhtidele öelnud, et esialgu puudutab rahastamise koomale tõmbamine 111 põhikooli üle Eesti, kus kolmandas kooliastmes õpib vähem kui 30 õpilast. Seega ei püüagi Kaja Kallase juhitav valitsus otsida lahendusi ja välja töötada uut väikekooli mudelit, vaid läheneb tervele Eestile ühtemoodi, arvestamata piirkondlike eripäradega.
Kui valitsus arengukava kinnitab, siis edaspidi ei pea riik enam väiksemaid põhikoole rahastama. Põhikoolide muutumine kuueklassilisteks kätkeb ohtu, et väiksemad koolid suletakse üldse. Kuna koolihoone püsikulud jäävad alles, vähendatakse õpilaste ja õpetajate arvu, kasvab kooli ülalpidamise kulu õpilase kohta kolmandiku võrra, muutes Exceli tabelites väikesed koolid suurte kõrval ebaefektiivseks.
Põhikoolide muutumine kuueklassilisteks kätkeb ohtu, et väiksemad koolid suletakse üldse.
Koolide kärpimise ja vähendamise plaan ei arvesta ka hariduse arengukava teise olulise eesmärgiga, milleks on õppijakeskne lähenemine. Seda on võimalik oluliselt paremini teha väiksemas koolis kui suures kombinaadis. Kodulähedaste põhikoolide hoidmisest loobumine näitab, et võimulolev neoliberalistlik valitsus soosib oma tegevuse või tegematajätmisega ääremaastumist.