Kas Eestit ootab klassikaline kahe suure erakonnaga süsteem: konservatiivid versus sotsid?
Eesti poliitilisel maastikul on toimumas murrangulised muutused, mis kajastuvad ka erakondade reitingutes. Viimase Turu-uuringute AS-i uuringu järgi on Eesti kaks populaarseimat erakonda sotsiaaldemokraadid ja Isamaa, keda toetab vastavalt 18 ja 25 protsenti valijatest. Kas tegemist on ajutise võnke või uue ajastu algusega?
Kuigi paljudel on kiusatus pidada viimaste kuude küsitlusi mingiks anomaaliaks, siis tegelikult toimub ei midagi muud kui valdavale enamusele Lääne demokraatiatest omase kaheparteisüsteemi taastumine.
Õigupoolest Eesti põhjanaabritel soomlastel on kaks populaarseimat erakonda: konservatiivne Koonderakond ja sotsiaaldemokraadid. Kaks Norra parlamendi suurimat erakonda on konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid. Saksamaa kantsler on sotsiaaldemokraat ja opositsioonijuht konservatiiv.
Kui ülalmainitud riikides lisaks kahele suurele erakonnale eksisteerib ka mitu keskmise suurusega parteid, siis Ühendkuningriigis on reaalne esindatus parlamendis ainult konservatiividel ja vasakpoolsel Tööerakonnal, kõik teised peavad rahulduma mõnede üksikute saadikukohtadega.
Selline nähtus esineb lisaks Lääne-Euroopale ka Eestile palju lähemal: Leedu arvamusküsitluste järgi võidavad järgmised valimised sotsiaaldemokraadid ning teiseks jääb pigem praegu riiki valitsev Isamaaliit.
Isamaa ja SDE on tõusmas peamisteks Eesti erakondadeks
Eestit on aastaid iseloomustanud Reformierakonna ja Keskerakonna vastasseis. Reformierakond täitis alates 2007. aasta Riigikogu valimistest peamise parempoolse ja Keskerakond peamise vasakpoolse erakonna nišši.
Ometi on mõlemad neist erakondadest jõudnud sügavasse kriisi. Näiteks sama Turu-uuringute küsitluse järgi toetab Reformierakonda 16 ja Keskerakonda kõigest 12 protsenti valijatest.
Seda enam, Keskerakond ei pruugi oma kriisist iial väljuda – uuring on ju tehtud enne Jüri Ratase erakonnast lahkumist, mille järel kaovad Keskerakonna viimased eestlastest toetajad.
Sotsid ja Isamaa riisusid Keskerakonna lagunemisest koore. Kui Isamaa sai endale endise Keskerakonna juhi Ratase, siis Keskerakonna „keskastmejuhtide“ tuumik – endised ministrid Kiik ja Aab ning endine peasekretär Hanimägi – jõudsid koos mõnede teiste poliitikutega sotside ridadesse.
Sotsid on tõusmas peamiseks vasakpoolseks erakonnaks
Selge on see, et maailmavaateliselt on eestlastest endistele Keskerakonna valijatele palju lähedasem SDE kui Isamaa. SDE toetab astmelist tulumaksu, Isamaa mitte. SDE soovib suurendada riiklikku panust tervishoidu, Isamaa soovib rohkem erakindlustust, mis annab kasu ainult jõukatele. SDE surus läbi miinimumpalga kiirtempos tõstmise kokkuleppe, Isamaa oli miinimumpalga otsustava tõstmise vastu… Nimekirja saab pikendada lõpuni.
Koos Keskerakonna hääbumisega on tõusmaski SDE suurimaks Eesti vasak(tsentristlikuks} erakonnaks.
Isamaal on hetkel suurim parempoolne erakond, kuid selle tulevik sõltub paljuski Reformierakonna tulevikust.
EKRE ei ohusta Isamaad, sest aina rohkem konservatiivegi on väsinud EKRE draamast ja hüsteeriast. Isamaa juht Reinsalu pakub konservatiivset programmi ilma skandaalideta, ning see paistab parempoolsetele erakondadele meeldivat.
Ometi võib Isamaa edu haihtuda kui hommikuudu, kui Reformierakonna toetus peaks taastuma. Mõnede vaatlejate arvates piisabki Reformierakonnal ebapopulaarse peaministri Kaja Kallase välja vahetamisest.
Aga kui Kallas jääb oravate juhiks veel kuudeks kui mitte aastateks? Siis võib Reformierakonna järsk toetuse langus osutuda püsivaks.
Õpetajate streik võib oravate langust süvendada
Norstati hiljutise uuringu järgi toetab õpetajate streiki 38 protsenti Reformierakonna valijatest. Ühelt poolt on see piinlikult madal number, sest kõigi teiste erakondade seas toetab õpetajate streiki valdav enamus erakonna toetajatest (sotside seas on see osakaal kõrgeim – lausa 88 protsenti).
Aga teiselt poolt, mis jääks järele Reformierakonna 16-protsendilisest toetusest, kui 38 protsenti nende valijatest asuks toetama mõnd õpetajatest hoolivat erakonda – näiteks neid samu sotse või Isamaad? Õige, Reformierakonna toetus langeks ainult 9,9 protsendile – Keskerakonnast madalamgi!
Kindlasti ei määra suhtumine õpetajate streiki kaugeltki mitte kõigi valijate erakondlikke eelistusi. Kuid mida kauem streik kestab, seda madalamaks võib Refomierakonna toetus tiksuda. Ning seda kõrgemaks tõuseb liberaalsemate ja konservatiivsemate oravapartei endiste toetajate arvelt vastavalt SDE ja Isamaa toetus.
Seega – äkki ongi Eestisse saabumas aeg, kus suurim parempoolne partei on Isamaa ja suurim vasakpoolne partei on SDE ning kõik teised on lihtsalt kääbused selle kahe hiiglase kõrval?