Kasumid on kasvanud hullumeelselt – majandusteadlane näeb turutõrget
Hiljuti raporteerisid mitmed mainekad ettevõtted üliheadest majandustulemustest. Nii selgus, et Eesti Gaas on teeninud pea 50% suuremat kasumit mullu kui tunamullu: ettevõtte 2021. aasta puhaskasum oli 17,7 miljonit eurot, samas eelmisel aastal tõusis see näit tervelt 25,9 miljoni euroni.
Kuid see pole veel kõik. Ka selle aasta esimesel poolel on paljudel ettevõtetel läinud ülihästi, esirivis on pangad. Kolm suurimat Eestis tegutsevat panka – Swedbank, SEB ja LHV – on teeninud aasta esimese kuue kuuga peaaegu sama palju kasumit, kui eelmise aasta peale kokku.
Tõsi, lugeja võib ennast lohutada, et vähemalt pankadel tõstetakse juunikuus Riigikogus vastu võetud seaduse kohaselt avansilist tulumaksu 14%-lt 18%-ni, seega selle majandusharu ettevõtted hakkavad rohkem makse maksma. Küll aga jääb üldine küsimus: miks on kasumid nii palju kasvanud?
Majandusteadlane: turg ei toimi normaalselt
Eriti hämmastav on olukord majanduses tervikuna: pea 40% hiljutisest hindade kasvust tuleneb kasumite kasvust, ning ainult 20% hinnakasvust on seotud palgakasvaga, selgus Eesti Panga uuringust. Ettevõtjate tööjõukulud on tõusnud palju vähem kui nende kasumid!
Olukorda seletas oma intervjuus Delfile majandusteadlane Kaspar Oja:
„2021 olid kaubandusketid heas kasumis, aga sealtpeale on tööjõukulu, mis on üldse üks suuremaid kulusid, kasvanud küllaltki vähe – eriti võrreldes hinnakasvuga. Isegi kui võrrelda elektrihinnatõusuga, siis tundub, et hinnakasv on ka seda arvestades olnud ikkagi kiirem.
Eelmisel aastal tulenes 40 protsenti inflatsioonist ettevõtete kapitalitulu suurenemisest. Ehk siis suur osa hinnatõusust on seotud kasumite kasvuga. Peamiselt on kasumite kasv seotud energiasektoriga, aga mitte ainult. Tugevasti maailmaturuhindadega seotud sektorites, näiteks energeetika ja põllumajandus, on marginaalid päris palju kasvanud, ülejäänud majanduses aga enam-vähem varasemal tasemel.
See tähendab, et kasumid suurenesid sama palju kui sisendkulud. Majanduse üldine hinnatõus kanti oma hindadesse üle. Tavalises olukorras võiks olla nii, et sisendhindade tõustes kõike oma hindadesse üle ei kanta, vaid kasutatakse kasumeid puhvrina. Turg ei peaks laskma hindu liiga palju tõsta, kuid see ei ole viimastel aastatel nii toiminud. Neis sektorites, kus on tehingumahud vähenenud, vähenevad ka kasumid, see ongi normaalne. Kui tegevust on vähem ja kasum kasvab, siis on midagi valesti.“
Lugeja saab ise mõelda edasi, miks ometi Eestis turg ei taha normaalselt toimida. Olgu lisatud, et riik teostab järelevalvet turu üle konkurentsimeti kaudu. Eestis aga jäi konkurentsiameti tugevdamise eelnõu juba aastaid tagasi ministeeriumi koridooridesse toppama.