Keskerakond müüs oma hinge EKRE-le
Esmaspäeval aset leidnud Riigikogu aseesimeeste valimised kinnitavad paljudele juba ammu selgeks saanud tõdemust: EKRE ja Keskerakond on nii Toompeal kui ka Tallinna linnavolikogus suurimad liitlased.
EKRE saadik sai Keskerakonna häältega Riigikogu aseesimeheks
Riigikogu valis 15. juulil endale uued aseesimehed, sest senine teine aseesimees Jüri Ratas pühib kodumaa tolmu jalgadelt ja suundub Brüsselisse eurosaadikuks. Kuna mõlemad Riigikogu aseesimehed valitakse samal hääletusel, tuli oma senisele Riigikogu aseesimehe ametikohale uuesti kandideerida ka reformierakondlasel Toomas Kivimäel.
Lisaks seadsid oma kandidatuuri üles Isamaa esimees Urmas Reinsalu ja EKRE saadik Arvo Aller.
Kivimäe tagasivalimine koalitsiooni häältega on alati olnud kindel, küll aga jäi kuni hääletuspäevani lahtiseks, kas Riigikogu teiseks aseesimeheks saab Reinsalu või Aller. Kuna EKRE-l on ainult 11 ja Isamaal 10 saadikut Riigikogus, siis kaalukeeleks sai Keskerakond oma kuue saadikuga.
Esmaspäeva õhtul teatas Keskerakonna fraktsiooni juht Lauri Laats, et keskfraktsioon toetab hääletusel Allerit. Viimane osutuski valituks, edestades napilt Reinsalut: EKRE kandidaat sai salajasel hääletusel 20 ja Isamaa kandidaat 17 häält.
Eesti paremäärmuslaste ja vene partei neetud liit
Kui veel 2019. aastal, kui toonane Keskerakonna esimees Jüri Ratas murdis oma sõna ja kutsus EKRE valitsusse, oli Kõlvart vähemalt sõnades EKRE-ga koostöö tegemise vastu, siis praeguseks on kõik muutunud.
EKRE ja Keskerakond hääletavad ühtemoodi nii Riigikogus kui ka Tallinna linnavolikogus. Koos esitatakse valitsuse liikmetele umbusaldusavaldusi, koos pakutakse välja seaduseelnõusid ning koos kritiseeritakse eestikeelsele haridusele üleminekut. Tuleb meeles pidada, et EKRE lausa viskas oma ridadest välja oma Tallinna linnavolikogu saadiku Urmas Espenbergi, kes ainsana erakonna fraktsioonist söandas hääletada Kõlvarti kui linnapea umbusaldamise poolt.
Poliitikas ei peaks veidrad koalitsioonid kedagi enam üllatama, aga EKRE ja Keskerakonna liit on oma küünilisuse poolest siiski erakordne.
Mõtelgem ainult: eestlastest marurahvuslased ja ehtne vene partei on parimad semud! Kuidas küll suudab EKRE valija õigustada oma juhtide koostööd venelaste parteiga, mille esimees ei osanud kuni hiljutise ajani korralikult eesti keeltki? Kuidas küll kiidavad muulastest Keskerakonna valijad heaks koostööd erakonnaga, mille menukas liige Urmas Reitelmann peab neid „parasiteerivateks t*bladeks“
Helmete ja Kõlvartite pereparteid
Terve mõistus ütlebki, et mõlema erakonna toetajad peaksid olema äärmiselt kriitilised sellise KEKRE liidu suhtes. Ometi on üks tegur, mis ühendab EKRE-t ja Keskerakonda: nimelt on tegemist ehtsate perefirmadega.
See, et EKRE on Helme pereettevõte, ei ole kellegi jaoks uudis. Õigupoolest on just Helme perekonna autokraatlik juhtimisstiil sundinud erakonnast sadu liikmeid lahkuma.
Kuid ka Keskerakond on muutunud täpselt samasuguseks perefirmaks! Keskerakonna Riigikogu fraktsioon on ainus EKRE fraktsiooni kõrval, mille liikmete hulka kuulub erakonna esimehe abikaasa. Igal Helmel on oma Moonika, igal Kõlvartil on oma Anastassia.
Seetõttu ei saagi loota, et enamik EKRE ja Keskerakonna toetajaid hülgaks oma juhte nende koalitsioonivalikute tõttu: kui toetus põhineb isikukultusel, siis ustavad toetajad on võimelised harrastama olümpiakulda väärivat ajugümnastikat, et õigustada „suure juhi“ valikuid. Juht on ju eksimatu.
Siiski ei ole usutav, et kõik EKRE ja Keskerakonna liikmed oleksid isikukultusest nii pimestatud, et ei suudaks läbi näha lihtsat tõde: EKRE ja Keskerakonna ideoloogial ei ole midagi ühist ning mõlema erakonna ladvikud reedavad selliseid liite sõlmides oma valijaid.