Kõigile Eesti inimestele universaalne ravikaitse

Hanno Matto kommentaar

Eestis on aeg kehtestada kõigile kehtiv ravikindlustus. Mitte ainult loovisikutele või mõnele teisele üksikule grupile, kes seni ravikindlustusest lühemat või pikemat aega ilma on. Võimalus igal juhul pääseda tasuta ravile vabastab paljud painetest, millega nad on praegu silmitsi. See annab inimestele julguse alustada ettevõtlusega, teha kannapööre oma senises elus jms. Senine ravikindlustussüsteem hoiab inimesed madalamana, kui nende anne tegelikult võimaldaks.

Hanno Matto.

 

Mõttekoda Praxis tutvustas äsja kultuuriministeeriumi tellitud uuringut “Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus”. Uuringust selgus, et Eestis on praegu 10 200 vabakutselist loovisikut ja umbes pooltel neist oli 2020. aastal katkendlik ravikindlustus. See tähendab, et ühel või mitmel kuul puudus neil ravikaitse.

Juba on asutud pakkuma erimeetmeid, et tagada vabakutselistele loovisikutele katkematu ravikindlustus. Siiski on ravikindlustuseta või katkendliku ravikindlustusega isikute ring Eestis märkimisväärselt suurem kui vabakutselised loovisikud.

Viimatine Praxise ravikindlustuskaitse uuring näitas, et Eestis on kuni 120 000 tööealist inimest, kellel puudub püsiv ravikindlustus. Selliste inimeste hulk on viimase kümnendi väikseim, kuid OECD ja EL riikide keskmisega võrreldes endiselt suur.

 

Foto: Pexels / Pavel Danilyuk
Valdav osa ravikindlustuseta inimestest on katkendliku kindlustuskaitsega. See tähendab, et ravikindlustamata haiged jõuavad arsti juurde haiguse akuutses ja hilises staadiumis, mis on raviökonoomika seisukohast kulukas ja ka ühiskonnale tervikkuluna ebamõistlik, inimesele kohati fataalne.

 

Ravikindlustamata haiged jõuavad arsti juurde haiguse akuutses ja hilises staadiumis, mis on raviökonoomika seisukohast kulukas ja ka ühiskonnale tervikkuluna ebamõistlik.

Ravikindlustuse puudumine on ühiskonnas jagunenud ebavõrdselt. Alakaetus on kõige suurem meeste, parimas eas tööinimeste, muukeelse rahvastiku ja madalama haridustasemega inimeste seas. Samuti on haavatavas olukorras hiljuti kolmeaastaseks saanud laste vanemad, eriti emad, kelle sisenemine või naasmine tööturule ei ole sujuv.

Inimesed, kellel on õigus haigekassa kindlustusele sotsiaalsüsteemi kaudu, ei tea võimalustest, mille kaudu ravikindlustust taotleda, või ei soovi neid uksi kasutada. Kokku on ligi 50 ravikindlustuse saamise alust, mida on keeruline riigil hallata ja kodanikul teada.

Praeguse ravikindlustussüsteemi peenhäälestamisega saab katvust suurendada umbes ühe (!) protsendi võrra. Kindlustamatuse põhjused on sedavõrd erinevad, et nende kaotamiseks tuleks disainida hulganisti erinevaid poliitikameetmeid. See aga teeks praeguse süsteemi veelgi keerulisemaks ja maksumaksjale kallimaks.

Ravikindlustuse katvust aitaks märkimisväärselt suurendada liikumine universaalse ravikaitse süsteemi poole, õigus riiklikele tervishoiuteenustele kaasneks automaatselt residendi staatusega.

Loodetavasti leiavad juba lähiajal asjaosalised tööandjatest töövõtjateni ning poliitikutest patsientideni tee ühise laua äärde. Aeg on alustada dialoogi, et kehtestada universaalne ravikaitse süsteem.

Faktid

  • Eestis on kuni 120 000 tööealist inimest, kellel puudub püsiv ravikindlustus.
  • Kokku on ligi 50 ravikindlustuse saamise alust, mida on keeruline riigil hallata ja kodanikul teada.
  • Eestis on praegu 10 200 vabakutselist loovisikut ja umbes pooltel neist oli 2020. aastal katkendlik ravikindlustus.

Artiklid samast kategooriast