Läti kaalub Leedu järel pankade hiigelasumite erimaksustamist. Millal tuleb ometi Eesti kord?
Läti pankade suured kasumid on pannud meie lõunanaabrite poliitikuid mõtlema pankade lisamaksustamisele Leedu eeskujul. Kuigi Eestis tegutsevate pankade kasumid on selle aasta esimesel poolel olnud veelgi suuremad kui Lätis, siis ainult ühe koalitsioonierakonna juht – sotside esimees Läänemets – on mõlgutanud avalikult mõtet hiigelkasumeid maksustada.
Lõunanaabrite kogemus
Kui Lätis tegutsevad pangad teenisid selle aasta esimesel poolel 336 miljonit eurot, siis neli suurimat Eestis tegutsevat panka (Swedbank, SEB, LHV ja Coop) teenisid kokku tervelt 415,9 eurot kasumit. Märkimisväärne on asjaolu, et nii Lätis kui ka Eestis on selle aasta esimese poole pankade kasumite numbrid suuremad kui kogu eelmise aasta peale kokku teenitud kasumid.
Pankade äritegevus muutus seega kaks korda kasumlikumaks! Kuid ei maksa otsida põhjust pankade leidlikkusest või innovatiivsusest: ekspertide hinnangul on pankade hiigelkasumite taga mühinal kasvanud intressimäärad. Nimelt on Balti riikides enamik kodulaene seotud kuue kuu Euriboriga, mis on tõusnud paralleelselt koos keskpankade määratud intressimääradega. Pangad on justkui võitnud jackpotit, samas kui kodulaenu võtnud inimesed ägavad senisest märksa kõrgemate laenumaksete all.
Esimestena Balti riikide valitsustest otsustas reageerida tekkinud olukorrale Leedu valitsus: juba märtsikuus esitles Leedu rahandusminister Gintare Skaiste eelnõu, millega soovitakse ajutiselt maksustada pankade senisest suuremaid intressitulusid. Maksu plaanitakse koguda sel ja järgmisel aastal ning kokku kahe aasta peale loodetakse koguda tervelt 510 miljonit eurot.
Sotsid soovivad Leedust eeskuju võtta
Nüüd paistab, et Leedule järgneb ka Läti. Eestis, kus pankade kasumid on absoluutnumbrites aga Baltimaade suurimad, ei ole paraku näha valitsuselt initsiatiivi teemaga tegelemiseks. Õigupoolest SDE on ainus kolmest valitsuserakonnast, mis on pakkunud priskeid kasumeid maksustada. Nimelt avaldas sotside juht Lauri Läänemets soovi, et hiiglaslikke kasumeid teeninud ettevõtted panustaksid rohkem ühiskonda tagasi, kaasa arvatud maksude kaudu.
Kuigi Läänemetsa avaldus tõi mõnedelt ärimeestelt kriitikat, saab nentida, et tema täidab oma sõnadega tööinimeste eest seismist taotleva erakonna juhi rolli. Kas sotside koalitsioonipartnerid Reformierakonna ja Eesti 200 näol lubavad Läänemetsa ideel saada ka teoks, näitab aeg. Küll aga ei oleks selline idee kuigi radikaalne: Eesti on ainus Balti riikidest, kus hiigelkasumitega veel midagi ette ei võetud.