Lõpuks ometi: Pangad hakkavad rohkem riigieelarvesse panustama!
Kui paljud Eesti inimesed õigustatult muretsevad käibemaksu tõstmise üle – hinnad poes on ju niigi kõrged, – siis üheks lohutuseks saab olla see, et pankadel tõuseb maksukoorem rohkemgi. Nimelt otsustas valitsus tõsta pankade avansilist tulumaksu 14%-lt 18%-ni. Kui pangad ise on maksutõusu üle pahased, siis eksperdid ja ajakirjandus otsust kiidavad.
Pangad nutavad, eksperdid kiidavad
Seegi pole ime: pankade kasumid on mühinal kasvanud seoses Euribori tõusuga. Kodulaenu võtnud inimesed maksavad senisest oluliselt kõrgemaid intresse juba praegu, samas kui pankadele Euribori tõus toob lisakulusid alles siis, kui nemad tunnevad vältimatut vajadust lisakapitali järele. Seetõttu on varem odavalt raha hankinud ja seda klientidele edasi laenanud pangad on saanud nautida viimaste aastate suurimaid kasumeid tänu tõusnud klientide intressimaksetele.
Õigupoolest on Indrek Neivelt ja Eesti Päevaleht oma juhtkirjas läinud veelgi kaugemale: nemad küsivad, miks pankade maksukoormust ei võiks veelgi rohkem tõsta – miks piirduda ainult 18%-ga?
Vastus on lihtne: sest Reformierakond ja Eesti 200 on avalikult välja öelnud alles paar nädalat tagasi, et nemad eelistaksid, et pankade avansiline tulumaks tõuseks 14%-lt ainult 16%-ni.
Reformierakond ja Eesti 200 pidid suurema pankade maksutõusuga nõustuma
Nii on Riigikogu rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann öelnud, et avansiline tulumaks pankadele võiks olla 16%. Samuti on Marek Reinaas sõnanud järgmist: „Kõik maksud ja sealhulgas tulumaks enamusele tõuseb kaks protsenti ja ma arvan, et see kaks protsenti on ehk selline samm, mis ongi kõige mõistlikum kõigile“.
Ometi saime sel esmaspäeval teada, et pankade avansiline tulumaks siiski tõuseb 14%-lt 18%-ni ehk kaks korda kiiremini kui nii Reformierakond kui Eesti 200 tahtsid.
Kuidas see on võimalik? Seda kommenteeris Kaja Kallas ise: „See oli kompromiss, et kõigil tõuseb neli [protsenti] – nii majutusasutustel, pankade avansiline tulumaks kui ka ajakirjanduse käibemaks.“
Seega kõik on lihtne. Kolm koalitsioonierakonda hakkasid omavahel läbi rääkima: kaks olid madalama pankade maksutõusu poolt, kolmas tahtis näha kõrgemat pankade maksutõusu. Nii see juhtuski, et pankade avansiline tulumaks tõuseb kõrgemaks kui Reformierakond ja Eesti 200 tahtsid. Lihtsalt kolmas osapool – sotsiaaldemokraadid – nõudsid suuremat pankade maksustamist ning seda nad ka said.