Mainekas majandusteadlane: erastamismaania ohustab Põhjala heaoluriikide edulugu
Mainekas USA majandusteadlane Emmanuel Saez ütles intervjuus Soome rahvusringhäälingule Yle, et Põhjala heaoluriigi mudel on erakordne edulugu, ning see ei vaja muutmist. Ainus, mis ohustab heaoluriigi kestmist, on parempoolsete poliitikute janu rahastuse vähendamise ja erastamise järele. Siiski pole miski ühiskonnas ette määratud – kõik on poliitiliste valikute küsimus, nendib Saez.
Nii on paljud riigid läinud poliitiliste tõmbetuulte mõju all erastamise teed tervishoius, hariduses ja pensionisüsteemis.
Kuigi tavaliselt peetakse Rootsi heaoluriiki edulooks, on viimaste aastakümnete reformid seda õõnestama hakanud.
„Rootsi on võib-olla kõige silmatorkavam näide heldest heaoluriigist, mis on hakanud erastama oma haridus- ja pensionisüsteeme,“ ütleb Saez. Nii vohavad Rootsis erakoolid, mille õpetamiskvaliteet jätab pahatihti soovida.
„Paljud kahjustavad väärika pensionipõlve pidamise võimalusi oma halbade investeerimisvalikutega,“ seletab pensionide erastamisega kaasnevaid ohte California Berkeley Ülikooli majandusprofessorist Saez.
Tahes-tahtmata tekivad paralleelid Eestis EKREIKE valitsuse poolt ellu viidud pensionireformiga, mille käigus lasti inimestel läbimõtlemata loobuda pensioni teise samba sissemaksetest või teha ise investeeringuid sissemakstud raha eest.
Saez: teie ei vaja Ameerika mudelit
Veel üks valdkond, mida soovivad erastada parempoolsed poliitikud, on tervishoid. Kurikuulsaks näiteks on Saezi sõnul USA.
„Eramudel ei säästa raha. USA kulutab rohkem raha eratervishoiule kui teised lääneriigid, kuid tervishoiuteenused on kallid ja paljud ei saa arstiabi,“ ütleb majandusprofessor.
Saezi sõnul ei sobi vabaturumajanduslik mudel tõhusalt toimiva tervishoiusüsteemi korraldamiseks. Nimelt pole tervishoiuteenuste tarbijal vajalikke teadmisi, et hinnata, millist ravi ja teenuseid ta vajab.
„Seetõttu on [erakliinikutel] lihtne pakkuda patsiendile teenuseid, mida ta tegelikult ei vaja,“ lisab Saez.
Tulemuseks on ressursside raiskamine: rikkad ja niigi terved inimesed maksavad teenuste eest, mida nad ei vaja, samas kui kõige tõsisemate tervisemuredega inimeste ligipääs ravile on kõige kehvem.
Ebavõrdsuse kasvu taga on vigane maksusüsteem
Ometi ütlevad parempoolsed poliitikud, et avalike teenuste jaoks polevat raha, mistõttu tuleks ruttu kõik avalikud teenused – koolid, haiglad, pensioniskeemid – erastada. Samal ajal kasvab ühiskonnas majanduslik ebavõrdsus.
Tegelik probleem peitub hoopis selles, et kõige rikkamad maksavad teistest suhteliselt vähem makse.
„Praegune maksusüsteem ei toimi, sest kõige rikkamad saavad oma tulu neile kuuluvatest ettevõtetest dividendide näol, ning ettevõtete kasumeid maksustatakse palju vähem kui inimeste tulusid üldiselt,“ seletab majandusprofessor.
Seda enam, ettevõtete tulumaks on langenud viimaste aastakümnete jooksul kolinal: kui 50 aastat tagasi oli lääneriikides ettevõtete tulumaksu suuruseks umbes 50 protsenti kasumist, siis praeguseks on see määr kahanenud ainult 20 kuni 25 protsendile.
Eestis puudub klassikaline ettevõtete tulumaks sootuks üldse.
Tulevikku kujundavad poliitilised valikud
Saezi sõnul kasutavad kasvavat ebavõrdsust ära paremäärmuslased, kes süüdistavad heaoluriigi probleemides sisserändajaid.
Samal ajal keelduvad paremäärmuslased ja rahvuskonservatiivid midagi ette võtmast olukorras, kus raha voolab aina rohkem kõige rikkamate taskusse. Paljud paremäärmuslased ja konservatiivid on hoopis makse rikastele veelgi langetanud, nagu tegi seda Donald Trump USA-s 2017. aastal.
Siiski muutused paremuse poole on võimalikud.
„Ühiskonnas pole miski vältimatu, kõik sõltub valikutest,“ toonitab Saez.