Peaminister Kaja Kallas ütleb, et vaja on mõelda pikaajaliselt ja ei saa jääda asju kinni maksma. Aga miks siis on valitsusel kulunud juba neli kuud, et reageerida hinnatõusule? Kus oli see pikaajaline mõtlemine septembris, kui tuli teadmine hinnatõusust, või hoopis jaanuaris?
Praegu kritiseerida kasvavaid toetuskulusid on silmakirjalik ja oma puuduste mitte tunnistamine. Läbikukkunud majanduspoliitikat, mis lasi sellisel hinnarallil juhtuda, tulebki lappida sotsiaalpoliitikaga, mis ei luba Eesti peredel langeda vaesusse ja ettevõtteil kaotada võimet toota ühiskonna jaoks vajalikke ja taskukohaseid kaupu.
Reageerimata jätmine ja oma puuduste mitte tunnistamine on kõige kehvem variant, mida valitsus teha võib. Rääkimata siis sellest, mis võiks olla – ettevaatavast ja Eesti inimeste heaolu tõstvast poliitikast.
Loe ka Delfi artiklit, kuidas Keskerakonnal ja Reformierakonnal valitsuses suusad risti läksid: https://bit.ly/3fdAx3a.