10 519 noort – just nii palju 16–18-aastaseid täitsid tänavu kohaliku omavalitsuse valimistel oma kodanikukohust ja käisid valimas. Noori kandideerijaid vanuses 18–20 oli üle Eesti 177. Veel 2013. aasta kohalikel valimistel olnuks see võimatu. 2015. aastal aga langetati valimisiga kohalikel valimistel 18-lt 16-le ja nüüd on noored neil valimistel saanud osaleda juba kahel korral.
Jens Jaanimägi, aktivist
Need rohkem kui 10 000 noort on päris suur hulk valijaid. On näha, et noori huvitab poliitika.
Noorte osaluse positiivset mõju on praeguseks selgelt näha. Erakonnad keskenduvad kohalike valimiste eel rohkem kui kunagi varem noortele tähtsate poliitikate väljatöötamisele ja kaasavad just nimelt noori valijaid ja kandidaate ka oma poliitika kujundamisse. Nii saavad noored põlvkonnad, kelle tulevikku määravad valimisotsused ju hoopis pikemaks ajaks, oma tulevikku ka reaalselt mõjutada.
Tulevastel Riigikogu valimistel 2023. aastal jätab aga kehtiv põhiseaduslik kord, mis võimaldab hääletada alles 18 ja kandideerida 21 eluaastast, noored hääleta. Tekib küsimus, miks ei või nad Riigikogu valimistel valida.
16- ja 17-aastasi noori on Eestis kokku umbes 24 000, Riigikogu 5% valimiskünnis on umbkaudu 29 000 häält. See näitab, et noorte esindatus valimistel võiks anda päris suure platvormi erakondadele, kes oskavad noortele olulisi otsuseid vastu võtta ja nende häälele seeläbi ühiskonnas esindatuse anda.
Lisaks on Riigikogu valimistel poliitiline huvi seni paratamatult eakate põlvkondade poole kaldu. Ühe Eesti noore kohta (7–26 eluaastat) on meil Statistikaameti andmeil 0,78 pensioniealist (65-aastast ja vanemat) inimest. Ühe praegu valimisealise noore kohta (18–26 eluaastat) on meil aga 1,42 eakat. Valimisea langetamisega oleks suhtarv ühe valimisealise noore kohta 1,22 eakat –1 see oleks veidi tasakaalustatum põlvkondliku esindatuse vahe.
Riigikogu valimistel on poliitiline huvi olnud seni eakate põlvkondade poole kaldu.
Tihti esitatakse noorte osaluse suurendamise vastu hulk patroniseerivaid vastuargumente. Noored olevat madala haridustasemega, kogenematud või lihtsalt võimetud kaalutletud otsuseid langetama.
Samas ega me ei hinda ju kuidagi praeguste valijate vaimset suutlikkust otsuseid teha. Nii tunduvad seni kehtivad hääleõiguse vanuselised alampiirid samavõrd meelevaldsed, nagu oleks valimisea ülempiiri tõmbamine näiteks 80. eluaasta juurde.
Me rakendame noortele seega standardeid, mida me ei rakenda teistele eagruppidele. Samuti ei ole leida mingit faktilist tõestust väitele, et noored langetaksid poliitikas ebapädevamaid otsuseid kui vanemad inimesed. Kohalike valimiste valimistulemused ei ole ka Eestis leidnud sihipärast kriitikat just noorte valimiseelistuste tõttu, midagi hirmsat pole noorte häälte toel kohalikel valimistel juhtunud.
Ei ole leida mingit faktilist tõestust väitele, et noored langetaksid poliitikas ebapädevamaid otsuseid kui vanemad inimesed.
Euroopas on valimisõigus 16-aastastel ja vanematel pikemat aega olnud Austrias. Seal saavad noored valida alates 2007. aastast. Ka sealne kogemus kinnitab, et noorte huvi poliitika vastu valimisõiguse andmise järel kasvab, aga noorte valimiskäitumine ei erine samas radikaalselt keskmisest. Küll on kaasnenud muudatusega see, et noortele olulised teemad on tõusnud rohkem ühiskondliku huvi keskpunkti.
Justiitsministeeriumi 2011. aastal tehtud analüüsis tõdeti, et Austrias ja Saksamaal – kus samuti mõnel liidumaal on valimisiga langetatud 16-le – ei ole tuvastatud valimisea langetamisega seotud negatiivseid tagajärgi. Sellestsamast analüüsist leidis Eesti julgustust teha tol hetkel päris progressiivse otsus ja langetas kohalikel valimistel valimisiga.
Häid näiteid leiab mujaltki: 2018. aastal langetati Maltal valimisiga kõigil valimistel 16 eluaastale, kus parlament kiitis asjaomase seaduseelnõu heaks suisa ühehäälselt. Selline laialdane toetus näitab, et noorte tuleviku kujundamisse kaasatuse küsimus ei ole maailmavaateline, vaid nõuab üksnes erakondade koostööd.
Et see ka Eestis ära teha, lõime rahvaalgatuse, mida saad toetada oma allkirjaga 31. märtsini 2022. Kui see muudatus saab teoks, on Eesti kolmas EL riik, kus kehtib üldine valimisiga alates 16 eluaastast ja kus saab kõigil valimistel kandideerida alates 18 eluaastast.
Leian, et nii noored kui ka vanad peavad seisma solidaarselt selle eest, et me valimissüsteem oleks kaasavam ja õiglasem.
Lõpuks on valimis- ja kandideerimisea langetamine ju eeskätt demokraatiaküsimus. Mida laiapindsem on ühiskonnaliikmete kaasatus valimistel, seda paremini on tagatud, et võimalikult paljud ka meie Eesti riigi tuleviku kujundamisel kaasa räägivad.
Kui oled nõus, et 16–17-aastased võiksid ka Riigikogu valida saada, saad oma toetusallkirja anda siin: https://rahvaalgatus.ee/…/31c75296-a062-449a-b36a…