Nüüd siis ametlik: miinimumpalk kerkib 886 eurole kuus
Valitsus kinnitas neljapäeval alampalga tõstmise 66 euro võrra ehk 886 euroni kuus. Miinimumpalga tõstmine kaheksa protsendi võrra tähendab ühtlasi, et miinimumpalga suhe keskmisse palka tõuseb ajalooliselt kõrgele.
Nelja aastaga on miinimumpalk tõusnud poolteist korda
Alampalga iga-aastasse tõstmisse suhtutakse sageli kui iseenesestmõistetavasse nähtusse. Ometi pole see alati nii olnud.
Veel 2021. aastal jäeti miinimumpalk sootuks üldse tõstmata: koroonakriisi ettekäändel teatasid toonane valitsus ja sotsiaalpartnerid 2020. aasta sügisel, et miinimumpalk jääb teist aastat järjest 584 euro tasemele.
Seda vaatamata asjaolule, et toonase peaministri Jüri Ratase kodupartei Keskerakond on lubanud nii 2015. kui ka 2019. aasta valimiste eel miinimumpalga kiiret tõstmist 1000 euro peale kuus.
Pärast 2021. ja 2022. aastal aset leidnud valitsusvahetusi hakkas aga miinimumpalk hoogsalt tõusma: 2022. aasta alguses 70 euro võrra 654 eurole kuus, 2023. aastal 71 euro võrra 725 eurole kuus ning 2024. aasta jaanuaris tervelt 95 euro võrra kuus 820 eurole.
Juba alates järgmisest kuust tõuseb alampalk Eestis veel 66 euro võrra 886 eurole kuus.
Alampalga suhe keskmisse palka paraneb, kuid arenguruumi on veel palju
Üheks miinimumpalga senisest kiirema tõusu põhjuseks on 2022. aastal vastu võetud Euroopa Liidu palgadirektiiv, millega soovitatakse liikmesriikidel suurendada miinimumpalka 50 protsendini keskmisest palgast. Eestis osutusid palgadirektiivi soovituse elluviimise suurimateks toetajateks mõistagi ametiühingud ning erakondadest sotsiaaldemokraadid.
Miinimumpalga tõstmine oli sotsidele niivõrd oluline, et SDE esimees Lauri Läänemets teatas 2023. aasta aprillis, et miinimumpalga kiirendatud tõusuta tema erakond ei nõustu koalitsioonilepingule alla kirjutama.
Kui veel 2021. aastal moodustas miinimumpalk Palgainfo Agentuuri andmete järgi kõigest 37,7 protsenti Eesti keskmisest palgast, tõusis 2024. aastaks see suhe 41,5 protsendini ning tuleval aastal jõuab see Eesti Panga prognoosi järgi 42,4 protsendini keskmisest palgast.
Siiski on 50 protsendini on veel pikk tee minna. Võrdluseks: kui miinimumpalk moodustanuks juba tänavu 50% keskmisest palgast, olnuks see juba jaanuarist saadik 988 euro tasemel.
Teisiti vaadates on edusammud samas igati nähtavad: kui miinimumpalk oleks jäänud 37,7 protsendi tasemele keskmisest palgast, teeniksid Eesti madalapalgalised tänavu ainult 745 eurot kuus bruto, mis on tegelikust palganumbrist oluliselt vähem.
Kui kokkulepitud miinimumpalga tõstmine 8 protsendi võrra aastas peaks jätkuma ka tulevastel aastatel, ületab miinimumpalk sümboolse 1000 euro piiri juba 2027. aasta jaanuaris.