Eesti majandus langes läinud aasta viimases kvartalis 3% ja kogu 2022. aasta peale kokku moodustas langus 0,3%. Samal ajal tegid pangad võimsa tulemuse, kasvatades oma kasumeid keskeltläbi 31,3%.
Pankade esindajad ise on jäänud suuresti napisõnaliseks oma majandustegevuse tulemusi kirjeldades. Siiski möönis Coop panga just Margus Rink, et üheks teguriks teiste kõrval kasumi kasvus oli kodulaenu võtnutele inimestele rohkelt peavalu tekitanud tõusnud euribor, seda eriti aasta viimases kvartalis.
Kokku moodustas Eesti viie suurima panga – Swedbanki, SEB-i, LHV, Luminori ja Coop panga – kasum 566 miljonit eurot.
„Ühiskond ju saab midagi sellest kasumist maksudena tagasi, mis siis ikka,“ – võib mõelda lugeja. Paraku suurim osa kasumitest liigub pankade omanike kätte, kusjuures Swedbanki ja SEB-i kasum liigub Eestist välismaale.
Paljud ei tea, et regulaarselt makstavatele dividendidele kohaldub tavapärastest dividendidest madalamgi määr. Kui tavaliselt peab dividendide jaotamisel maksta 20% riigile, siis makstes sama suurusega dividende iga aasta, tuleb maksta ainult 14% tulumaksu.
Võrdluseks: tavaline töötaja peab maksma 20% tulumaksu, ning tema palgale lisandub veel 33% sotsiaalmaksu. Pangad oma hiigelkasumit jaotades sellest muretsema ei pea.
Kriisis võiks pangad ühiskonnaga solidaarsed olla
„Kui hoiuseintressid on ikkagi nii madalad, kas siis peaks pank mõtlema ka selliselt, et ühiskonnale midagi tagasi anda. Need on need teemad, ma arvan, mida pangandus peaks tõsiselt mõtlema enne, kui ühiskond nende eest hakkab neid mõtlema,“ – kommenteeris uudist ERR-ile Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler.
Paraku oleks naiivne loota, et pangad ise mõtleks ennekõike just ühiskonda tagasi panustamisele ja mitte kasumi dividendidena välja võtmisele. Äkki tasuks oodata lahendusi poliitikutelt?
Kahjuks suurtest erakondadest ainult sotsiaaldemokraadid pakuvad suurendada dividendidelt võetava tulumaksumäära 28%-ni ning tõsta ka regulaarselt makstavatelt dividendidelt võetava tulumaksumäära. Ükski teine suurem erakond dividendide maksustamist oma valimisprogrammis ei maini.
Selline lahendus tagaks, et pankade kasumist senisest rohkem raha jõuaks mitte välismaiste investorite kätte, vaid tervishoidu, haridusse ning kriisis inimeste aitamisse.
Valimistulemus otsustab, kas Swedbani ja SEB-i kasum sõidab Rootsi poole või jääb sellest senisest suurem tükike riigikassasse, ning seeläbi ka Eesti rahva kätte.