Perekonnaseadus on muudetud: Kuhu liiguvad kristlikud kirikud?
Perekonnaseaduse muutmisel ja abieluvõrdsuse kehtestamisel on mitmeid tahke. Kelle jaoks on oluline traditsiooniline perekond, kes rõhutab hoopis abielu traditsiooni – need kaks siiski on kaks erinevat asja. Ja oluline on ka see, millisena keegi muutusi näeb.
Välismaa kirikud julgevad areneda
Juba on mõned kirikuõpetajad (nt Veiko Vihuri) kuulutanud välja kodusõja kultuurisõjana, ent seda tasub vaadata esmase ja loomuliku reaktsioonina värskelt vastuvõetud seadusele. Samas on hea võtta näiteid ka teistest riikidest, kes on samasugused muutused läbi teinud.
Näiteks Inglise Kirik võttis just vastu seisukohad, et kuigi kirik ei laulata samasoolisi paare, siis edaspidi saavad vaimulikud õnnistada tsiviilabiellu astunud samast soost paare. Teadupärast ongi Inglismaal kaks võimalust abielluda – kiriklik ehk kristlik abielu ja siis tsiviilabielu, nagu Eestiski.
Soomes ja Rootsiski on tekitanud need küsimused omal ajal debatte, ent oluline on ka see, et kirikud mõtestavad ka oma õpetust ja usulisi käsitlusi ühiskonnas ja riigiseadustes toimuvate muutuste järgi. See kõik ei tähenda, et kirikud peaksid ja muudaksid oma õpetust põhimõtteliselt, vaid Pühakiri annabki ruumi tõlgendusteks, ilma et aastasadu ja tuhandeid hinnatud põhimõtteid peaks muutma või neist loobuma.
Eesti kirikud teelahkmel: avatus või kapseldumine?
Tõenäoliselt seisab see ka ees Eesti kirikutes. Luterikiriku peapiiskop on juba tõstatanud küsimuse, et kas luteri vaimulikud peaksid jätkama abielude sõlmimist, kui perekonnaseaduse alusel on abielu nüüd võimalik ka samast soost paaride vahel. See on tegelikult üheltpoolt tehniline ja teisalt õpetuslik küsimus. Loomulikult on see võrdse kohtlemise küsimus ka, ent usulised kaalutlused lubavad erinevaid tõlgendusi. Tuleb rõhutada, et Eestis kehtibki ainult üks abielu, tsiviilabielu ja kristlik-kiriklikku abielu õiguslikus tähenduses ei olegi. See aga ei tähenda, et inimesed, kes on mõne koguduse liikmed, ei võiks saada oma abielule vaimuliku õnnistust või seaduse alusel saada ka laulatatud.
Õpetuslikest tõlgendustest on vast kirikutel enam võita kui kaotada, sest kandepind ühiskonnas sõltub suuresti sellest, kui kontaktis on kogudused neid ümbritsevate kogukondadega. Mäletatavasti oli luteri kiriku üks kõrgperioode aeg, mil vennastekogude toel paljud eestlased, veel orjadena, jõudsid kogunemistele ja arusaamisele, mis toetas inimlikkust, üksteisest hoolimist, usku elujärje paranemisele.
Räägib ju Piibel põhisõnumina ligimese armastusest, ühisosa leidmist ja hoolimisest ning keerukatel aegadel inimesed seda just ootavadki: mitte vastandust ja selle süvenemist. Perekonda ja abielu hoidvad sõnad ei saa tähendada midagi, kui puudub tegelik hoolimine ja ligimese armastus.