Kui täna sünnipäeva tähistav Mette Frederiksen 2019. aastal valimised võitis, sai temast 41-aastaselt Taani ajaloo noorim peaminister. Praegu juhivad kõiki viit Põhjamaad vasakpoolsed valitsusjuhid – tänase sünnipäevalapse lugu on Põhjamaade peaministrite portreesarja teine artikkel.
Poliitikat täis lapsepõlvekodu
Mette Frederiksen sündis 19. novembril 1977 Aalborgi linnas Põhja-Jüütimaal. Peres kasvas vanem vend, isa töötas tüpograafina ning mõlemad vanemad olid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aktiivsed liikmed. Selle liikumisega oli Frederiksenide suguvõsa seotud juba generatsioone ning esivanemate soov oli organiseeritud poliitilise aktiivsuse kaudu pakkuda paremat elujärge nii endale kui oma kolleegidele, pääseda vaesusest ja elada väärikat elu.
Mette sõnul oli nende igapäevaelu ja kasvamine tihedalt läbipõimitud isa poliitilisest tegevusest, kuid poliitikale läheneti väga konkreetselt ja maalähedaselt, seades eesmärgiks ümberkaudsete inimeste heaolu. Võrdne ja õiglane elukorraldus, paremad koolid, korralik toit ja kaheksa tundi puhkust pani Frederiksenide pere parteiga liituma ja aastakümneteks aktiivselt tegutsema.
Noorsotsist ametiühinguliikumisse
Kooliajal oli Mette Frederiksen aktiivne skaut ja ujuja ning 15-aastaselt liitus Taani Noorte Sotsiaaldemokraatidega. Temast sai aktiivne noorpoliitik Aalborgis ja Põhja-Jüütimaal, peagi kogu Taanis. 23-aastasena kolis ta Kopenhaagenisse Ballerupi linnaossa ja asus tööle konsultandina töövõtjate ametiühinguid ühendavasse üleriigilisse katusorganisatsiooni LO.
Peamine tööülesanne oli leida ametiühingutesse uusi noori liikmeid. Hea suhtleja ja aktiivse inimesena tekkis tal sel ajal suhtlusvõrgustik Taani ametiühinguliikumises, mis osutus väga vajalikuks hilisemas ministritöös.
Pääs Taani parlamenti
Madalseis ja kümme teesi
Frederiksen alustas parlamendis, kui sotsiaaldemokraatide toetus oli langenud enneolematult madalale. Globaliseerumise tagajärjel olid löögi alla sattunud palgatöötajate õigused ja kasvanud ebavõrdsus. Lisaks suurenes migrantide hulk ning muutunud oludes ei suutnud sotsiaaldemokraatia õiglasi lahendusi pakkuda. Valijad olid pettunud ja eemaldunud ning erakond jäänud opositsiooni.
Parlamendis tunti Mettet üsna pea kui julget ja sõnakat sotsiaaldemokraati ja ka partei sees hakati märkama tema potentsiaali. 2008. aastal pani ta kirja oma kümme teesi, mis oli uue ideoloogia väljatöötamise algus nõrgenenud parteis. Paljud erakonnaliikmed olid sellist sotsiaaldemokraatlike ideede debatti väga oodanud.
Valitsuse liige ja parteijuht
Kümneaastase opositsioonis oleku järel õnnestus sotsiaaldemokraatidel moodustada eesotsas Helle Thorning-Schmidtiga 2011. aastal koalitsioonivalitsus. Mette Frederiksenist sai esialgu töö- ja hiljem justiitsminister. Kahjuks tegid sotsiaaldemokraadid võimule saades koalitsioonipartneritele liiga palju järeleandmisi ning see tõi kaasa kaotuse järgmistel parlamendivalimistel.
Ees seisid uue parteijuhi valimised ning selleks sai 2015. aastal Mette Frederiksen. Ta asus ellu viima oma varem kirja pandud teese, tagasi võitma valijate usaldust, jätkas debatti erakonnas ja võttis täiesti uue suuna Taani põgenikepoliitikas.
Noorim peaminister Taani ajaloos
Neli aastat opositsioonis olemist andis Frederiksenile hea võimaluse erakonda üles ehitada ja põgenikekriisis vajalikuks osutunud suunamuutus partei sees läbi rääkida. 2017. aasta kohalikud valimised olid sotsiaaldemokraatidele edukad, nagu ka 2019. aasta parlamendivalimised. Mette Frederiksenist sai 41-aastaselt Taani ajaloo noorim peaminister ning ta moodustas ainult sotsiaaldemokraatidest koosneva vähemusvalitsuse, mis töötab praeguseni.
Frederiseni juhtimise all on partei põgenikepoliitika liikunud paremale, sotsiaalpoliitika vasakule ning erakond ise tagasi skaala keskele, kus on enamik valijaid.
– Et politisk portræt. Thomas Larsen. Gyldendal, 2019
– Folketingi koduleht: ft.dk
– Taani Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koduleht: socialdemokratiet.dk