Selle nädala lõpus esitasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimeheks kandideerivad Lauri Läänemets ja Riina Sikkut mõlemad oma visiooni, kuhu peaksime riigina jõudma. Erakonna esimees valitakse üldkogul 5. veebruaril. Teeme ülevaate mõlema kandidaadi sihiseadest.
Lauri Läänemets: „Tugev ja võrdsem ühiskond ei tule majandusedu arvelt, vaid on selle eeldus“
Seisame silmitsi tohutute muutustega – ülikiire tehnoloogiline areng, koroona-, kliima- ja energiakriis ning nende võimendatud viimaste kümnendite suurim ebavõrdsuse kasv. Need trendid kujundavad ebatervest konkurentsist vaevatud ühiskonda, mis jaguneb võitjateks ja kaotajateks. Aastakümneid jumaldatud nähtamatu käsi ei suuda tagada ühiskonna, keskkonna, kohaliku ettevõtluse ning rahvusriigi kestmist. Paljudele meeldib väita, et just liberalismil rajanebki Eesti edu, kuid millise majandusmudeliga riikide panganduse ja suurettevõtete investeeringute toel me majanduse üles oleme ehitanud? Kelle ühiskonna heaolusse kaudselt panustanud ning kuhu tuhandetes töökäsi, pereliikmeid ja naabreid kaotanud?
Sotsiaaldemokraadid on aastakümneid suutnud maandada äärmusliberalistlikest ideedest tulenevaid probleeme. Tulevikus jääb vaid kahjude ohjamisest väheks, sest senine harjumuspärane majandusmudel ei lahenda hädasid, vaid võimendab neid.
Sotsiaaldemokraatlike väärtuste põhjal saab seevastu pakkuda lahendusi, kus võidavad kõik: majandus, ettevõtted, ühiskond, aga ka üksikisik. Seega on meie erakonna vastutus sõnastada julgemalt suured probleemid ning pakkuda praktilisi ja süsteemseid lähenemisi, sest lennukatest ideedest ja kõlavatest väärtustest ei piisa.
Ühiskonna probleemid algavad majandusmudelist
Süvenev ebavõrdsus pole ideoloogiline konstruktsioon, vaid reaalne probleem, mis varem või hiljem päädib sotsiaalse vapustusega. Juba praegu näeme, kuidas kriisid süvendavad kapseldumist, konflikte ja vastandumist. Sellele saab vastu ainult sotsiaaldemokraatlikest põhiväärtustest lähtudes, milleks on koostöö, solidaarsus, usaldusväärne riik ning igale inimesele väärikuse tagamine läbi töö.
Eesti on maailma parim koht elamiseks, kui väärtus ja olemus ühiskonnana on sügavam kui majandusnäitajad. Tugev, sidus ja võrdne ühiskond ei tule majandusedu arvelt, nagu liberaalid kipuvad pahatihti arvama, vaid on hoopis konkurentsivõimelisema majanduse eeldus.
21. sajandi majandusmudel pole mõeldav ühiskonnakorralduseta, kus iga inimene ja tema töö on väärtustatud ning ta on seetõttu motiveeritud ühiskonna liige, kes panustab nii tööl, kogukonnas kui ka pereelus. Kindla tuleviku võti on tugev Eesti, mis julgeb otsustada – astuda reaalseid samme, et meil oleks vähem inimesi, kes tunnevad end eduloost tõrjutu ning ebaõiglaselt kohelduna. Meie väikse riigi puhul on ühiskonna koostöövalmidus kriitilise tähtsusega nii globaalse konkurentsi kui rahvana kestma jäämise mõttes.
Sotsiaaldemokraatide väärtuste keskmes on ja jäävad alati olema hoolimine, haridus, rahvatervis ja võrdsed võimalused, kuid meil peab olema selge visioon majandus- ja tööjõupoliitikast, sest ebavõrdsust toodavad korrastamata majandussuhted ning terve ühiskonna aluseks on tasakaalustav majanduspoliitika.
Lahendused peituvad koostöös
Rohepööre ja võitlus kliimamuutusega. Me peame kujundama oma ja siinsetest huvidest lähtuva rohepoliitika, mis hoiab Eesti loodust ja inimest ning võimestab meie põllumajandust ja ettevõtlust. Rohepööre on võimalus luua tuhandeid kliimakindlaid töökohti, edendada piirkondlikku arengut, kodumaise ja kohaliku toidu kasvatamist ja tootmist, paremini korraldatud ühistransporti ning kasvatada laiemas mõttes heaolu.
See saab õnnestuda ainult siis, kui kedagi ei jäeta maha. Muutuste koormat ja hinda ei tohi jätta ainult kaevurite, põllu- ja metsameeste või näiteks transpordiettevõtete kanda, vaid kõik peavad andma oma osa. Ainult nii saab rohepöördest meie Eesti asi.
Viis ettepanekut, et muuta eesti tulevikukindlaks
Et tagada kõigile inimestele õiguste ja vabaduste kättesaadavus, on mul viis konkreetset ettepanekut.
- Tuhandeeurone miinimumpalk. Mitte ühegi täiskohaga töötava inimese tööpanus ei tohi olla väärt vähem kui 1000 eurot kuus. See on küsimus elementaarsest inimväärikusest, mille aluseks on õiglane palk. Kui tahame, et inimene väärtustaks oma riiki, ja ühiskonda, peame meie talle tagama väärikuse.
- Kodu kättesaadavaks. Linnades ja nende lähiümbruses on elamispindade hinnad ning üürihinnad saavutamas uusi rekordeid. Samas on võimatu saada mõistlikku pangalaenu, et rajada oma kodu maale. On juba möödapääsmatu, et riik ja omavalitsused suudaksid pakkuda õiglase hinnaga elamispindasid – üürimaju.
- Kolmekümne minuti Eesti. Madal palk või sobiva töökoha puudumine kodu lähedal on peamine probleem, mis sunnib inimesi oma kodukohast lahkuma. Praegu kulutavad eestlased igal aastal pea 2 miljonit töötundi, et sõita kodust kauge töökoha vahet. Sellel on jälg keskkonnale, tööviljakusele, aga ka inimeste vaimsele tervisele ja sotsiaalsele elule. Riik peab kõigis oma edasistes investeeringutes lähtuma sellest, et majandusareng ning sellest tulenev kasu jaguneks ühtlasemalt ning toetaks maapiirkondi nende tühjaks kurnamise asemel.
- Üks tööpäev nädalas õppimiseks. Eestist peab saama Euroopa kõige targem rahvas, mis ei puuduta vaid õpilasi koolis. Meil on tarvis ühiskondlikku kokkulepet, et igal inimesel on võimalus võtta üks tasustatud tööpäev nädalas, et end täiendada ning tõsta enda konkurentsivõimet arenevas majanduses. Õppimine peaks olema harilik osa inimese tööst ning riik peab seda otseselt soodustama ja stimuleerima koostöös ettevõtete ja haridusasutustega. See on investeering, sest kõrgemate palkade ja lisandväärtuse kaudu toodab see raha end kordades tagasi.
- Tööjõumaksude vähendamine ning tasakaalustav maksusüsteem. Senise maksusüsteemi jätkumisel muutuvad jõukad rikkamaks ning isegi keskmise sissetulekuga pered kaotavad sellegi elatustaseme, mis neil on. Oleme oma arengus jõudmas sellesse faasi, mil hakata soosima uute töökohtade loomist, viies raskuskeskme tööjõumaksudelt pigem kapitali, omandi maksustamisele. Selleks, et meil oleks tulevikus rohkem õiglase ja väärika palga ning hea lisandväärtusega töökohti, peab riik lihtsustama töökohtade loomist. Väärtuslikumad ja tasuvamad töökohad tagavad õiglasema ühiskonna.
Õiglasem ühiskond tagab ka võimekama riigi ja edukama majanduse
Peame leidma julguse, ambitsiooni ja lahendused, millega tõestame nii iseendale kui ka kõigile Eesti inimestele, et just õiglasem ühiskond tagab ka võimekama riigi ja edukama majanduse. Minu eesmärk erakonna esimehe kandidaadina on taastada erakonna usk iseendasse ning seeläbi taastada ka valijate usk meisse. Selleks peame jääma kindlaks oma väärtustele, kuid rajama selge ja mõistliku programmi ning seadma tulevikukujundajale väärilised ambitsioonid.
Lauri Läänemetsa pöördumise täisteksti saab lugeda ja vaadata siit: https://saadik.ee/plaan-eestile-ja-erakonnale
Riina Sikkut: „Maailma parim haridus, kiire rohepööre ja iga inimest hoidev turvavõrk – vähemaga leppida ei tohi!“
Viiruskriis on näidanud, et ühiskondlikku usaldust ja sidusust on Eestis vähe. Veelgi enam – riigimehelikkust napib, poliitikud tsementeerivad lõhesid ning kriisil lastakse rahulikult ebavõrdsust süvendada. Saame peaministrilt olukorraga leppivat ja õlgu kehitavat kinnitust – me ei ole Põhjamaa, vaid postsotsialistlik Ida-Euroopa riik.
Me ei pea sellega leppima. Me suudame palju rohkem.Me ei tohi leppida usalduse puudumisega, ei tohi leppida hapra ja lõhestunud ühiskonnaga, mis kriisides toime ei tule. Võimetus kokku leppida ja koos tegutseda on suurim oht Eesti pikaajalisele arengule ja julgeolekule. Kestmiseks on vaja hoopis hoolimise jõudu, võrdsemaid võimalusi, igaühe isemoodi ja väärtuslikku panust. On vaja sotsiaaldemokraatiat.
Minu maailmavaate vundament on hoolimine ja võrdsed võimalused. Olen veendunud, et tihedam sotsiaalne turvavõrk kasvatab ühiskondlikku usaldust. Olen kindel, et iseenesest ebavõrdsus vaid võimendub. Selle vähendamiseks tuleb aga teha julgeid ja teadlikke poliitilisi otsuseid. Ja selleks on vaja vastutustundlikke poliitikuid.
Eesti ei või edasi minna nii, et igaüks on vaid iseenda eest väljas. Sidus ühiskond on tugevam. Karm tõde on, et kasvav ebavõrdsus tähendab ka kasvavat vaesust, tõrjutust, kogu riigi ja ühiskonna arengu pidurdumist, kasvavat usaldamatust inimeste vahel. Mistõttu ei ole ebavõrdsuse vähendamine heaoluühiskondade kentsakas hobi, vaid meie vältimatu vajadus. Tugeva ja kestva Eesti jaoks on vaja progressiivset, julget ja hoolivat plaani.
Maailma parim haridus vajab maailma parimat investeeringut
Eesti tuleviku, inimeste tervise ja tehtava töö, siinse innovatsiooni, majanduse kasvu ning mõistagi meie rahvuse, keele ja kultuuri püsimise tagatis on targad inimesed ja maailma parim haridus.
Senised hariduspoliitilised otsused on olnud mugavad, toetudes suuresti vaid veel motivatsiooniaurudel töötavate haridustöötajate heal tahtel ja sihikindlusel. Tuleviku Eestini juhatav haridussüsteem tähendab aga vähemalt kahekordset palka haridustöötajatele igal tasandil, tasuta lasteaeda meie laste võimaluste võrdsustamiseks, üht Eesti ülikooli maailmatipmise 100 hulgas, koosõppivat kooli ning hariduskohustust 18. eluaastani. See on Eesti ainus võimalus arenguhüppe tegemiseks.
![2️⃣]()
Rohepööre: hädavajalik ja sotsiaalselt õiglane!
Rohepööret on vaja Eesti liigirikkuse hoidmiseks, saastamise ja raiskamise vähendamiseks, kestliku elu- ja töökeskkonna jätmiseks meie lastele, aga ka taskukohase elektri hinna saavutamiseks. Just! Tänased kõrged energiahinnad ei ole rohepöörde süü. Eelmiste valitsuste põlevkivilembus ja aeglane taastuvenergiavõimsuste väljaarendamine on meie inimesed praegusesse olukorda viinud.
Eestis on süsinikuneutraalsus tegelikult vaid paari strateegilise riikliku otsuse küsimus ehk teisisõnu: märksa lihtsam kui mitmed senised keskkonna-, majandus- ja peaministrid on soovinud näidata. Meil on vaja tööle hakata. Kliimaneutraalsus tuleb saavutada hiljemalt aastaks 2035, muuhulgas ehitades meretuuleparke rohkem, kui seni planeeritud.
Raiskamismajandusest ringmajandusse jõudmiseks on vaja julget eestvedamist ning keskkonda hoidvaid otsuseid mistahes valdkonnas.
Sama vältimatu kui rohepööre on sotsiaalse õigluse tagamine
Sotsiaalkaitsesüsteem inimese jaoks, mitte vastupidi! Abi haiguse, õnnetuse, vanaduse korral, väärikas elulõpp või tugi erivajadusega lapse kasvatamisel ei tohiks olla privileeg, justkui preemia hea käitumise eest või auhind osava bürokraatliku võitluse järel. Ometi see liiga paljude jaoks seda siiani on; ja see on valus ja ebaõiglane.
Seni on eelarve tasakaalu hoitud liiga paljude hinge- ja meelerahu hinnaga, hoolekande piiramise, aga ka õdede-hooldajate hirmmadalate palkade hinnaga. Ravikindlustuseta on 5% Eesti elanikkonnast, see on üle 60 000 inimese. Liiga paljud meie eakatest ei saa endale lubada väärikat vananemist. Vaimse tervise mured aina süvenevad, ent teekond ravini on vaevaline. Vaesusriskis elavad endiselt väga paljud meist.
Poliitika, mille aluseks on uskumus, et igaüks võidelgu iseenda eest, on juhtinud meid lõhestunud ühiskonda. Ometi ei ole üksteisest hoolimine maailmavaateline küsimus. See on inimeseks olemise oskus. Ja inimeseks olemise oskust, inimeseks olemise poliitikat vajab riigijuhtidelt iga Eestimaa elanik.
Nende kolme muutuse tegemine vajab muutust ka riigijuhtimises
Eesti on praegu paremas seisus kui kunagi varem, ent saavutatud edust ei saa sugugi kõik osa. Sagenenud on inimeste kokkupuuted riigiga, mille käigus tekib tunne, et neid pole kuulatud, neist hoolitud ja vajalikul hetkel aidatud. Kogetakse hoopis ebaõiglust ja jõuetust, kui lapselt võetakse selgitusteta puue, kui mõni amet teeb rutakalt trahvi, kui kohtumenetluse dokumendid on keeles, mille mõistmiseks on mitut inimest tarvis, või kui abivajaja menetletakse koos tema murega lihtsalt uksest välja.
Viimastel aastakümnetel domineerida saanud parempoolne majandus- ja sotsiaalpoliitika hoopis võtab võimalusi – lastel huviharidust saada, õpilastel kodu lähedal koolis käia, paljudel töötajatel palgast inimväärselt elada, eakatel hooldekodukohta saada. See lõhub turvatunnet, kogukonnatunnet – usku, et igaüks meist võiks kriisist kindlalt välja tulla.
Meie riigijuhtimine vajab julgust teha inimlikumaid, hoolivamaid valikuid – nii inimeste kui ka meie keskkonna heaks.
Julgemaid maksupoliitilisi valikuid
Maksud on töövahend seatud sihtide saavutamiseks. Täna aga maksavad madalapalgalised oma tuludest riigile proportsionaalselt suurema osa kui jõukamad. Õiglane oleks siiski vastupidi: need, kes on oma praeguse heaolu saavutanud haridussüsteemi, keskkondlike hüvede kasutamise ja senise, just jõukamaid toetava maksupoliitika tõttu, võiksid panustada rohkem. Elementaarne ebavõrdsuse vähendamise – ja meie ühise heaolu kasvatamise – instrument on kõrgem tulumaksuvaba miinimum, aga ka vara maksustamine.
Just sotsiaaldemokraadid on Eesti ühiskonda rohkem kui saja aasta jooksul enim arendanud, alustades meie põhiseaduste kujundamisest ja demokraatliku õigusriigi loomisest, lõpetades solidaarse ravikindlustuse, kõigile kättesaadava haridussüsteemi, pensionisüsteemi ja töötuskindlustusega. Ning ka vaba, hooliva ja võrdsete võimalustega tuleviku Eesti sõltub sotsiaaldemokraatidest.
Mures üksi olemine ei ole vabadus. Inimväärse sissetuleku ning teenuste kättesaadavuse nimel maalt pealinna kolimine ei ole vabadus. Pidev kohustus end riigile tõestada ei ole vabadus. Vabadus on tipptasemel ja kättesaadav elukestev haridus. Vabadus on tugev sotsiaalne turvavõrk. Vabadus on hoitud inimestes ja keskkonnas, sest ainult nii jääme iseseisvalt püsima!
Riina Sikkuti artikli täisteksti saab lugeda siit: https://www.sotsid.ee/riina-sikkut-maailma-parim-haridus…