Trumpi asepresidendikandidaat on kremlimeelne abordivastane
Esmaspäeva hilisõhtul selgus, et USA vabariiklane ja New Yorgi kohtu poolt süüdi mõistetud kurjategija Donald Trump valis oma asepresidendikandidaadiks Ohio senaatori J.D. Vance’i. Tegemist on suure tagasilöögiga Euroopale, sest Vance on Ukraina abistamise üks suurimad vastaseid USA kongressis.
„Mind tõesti ei koti, mis juhtub Ukrainaga“
Vance osutus valituks USA senatisse Trumpi toetusega 2022. aastal ning esimesest tööpäevast saadik on ta olnud Ukraina abistamise tuline vastane. Veelgi hullem, tema vaated on viimase kahe aasta jooksul aina radikaliseerunud.
Kui 2022. aasta alguses ütles Vance intervjuus nüüdseks vanglakaristust kandvale endisele Trumpi nõunikule Steve Bannonile, et teda „tõesti ei koti, mis juhtub Ukrainaga“, siis senatisse jõudes on Vance’ist saanud koguni Ukraina abistamise suurim vastane.
Nii nõudis 2023. aasta lõpus Vance, et Ukraina loovutaks territooriumi rahulepingu sõlmimise nimel Venemaaga. Vance’ile igati sobib see, et miljonid ukrainlased on sunnitud kannatama Vene okupatsiooni all.
2024. aasta veebruaris väitis aga Vance Müncheni julgeolekukonverentsil, et Ukraina abistamine „ei muuda olukorda lahinguväljal“ ning USA peaks keskenduma hoopis Ida-Aasiale. Kui teised konverentsil osalenud USA senaatorid, nende seas ka vabariiklased, kohtusid ürituse raames Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, siis Vance keeldus seda tegemast.
Putini suurimaid sõpru kongressis
Aprillikuuks tõusis Vance aga suurimaks takistuseks Ukraina abipaketi heakskiitmise teekonnal USA kongressis. Vabariiklaste kremlimeelse tiiva vastuseisu tõttu viibis uue abipaketi heakskiitmine vabariiklaste juhitud esindajatekojas juba alates 2023. aasta septembrist.
Kui aprilliks muutis esindajatekoja spiiker Mike Johnson meelt ja pani Ukraina abistamise eelnõu hääletusele, siis just Vance koordineeris vabariiklaste paremtiiva püüdlusi abipaketi nurjamiseks.
Vance isiklikult kohtus kümnete esindajatekoja vabariiklastega, survestades neid abipaketi vastu hääletama.
Sellise tegevuse põhjus? Vance väitis, et abipaketi heakskiitmine takistaks Trumpil valimisvõidu korral Venemaaga diilitamast. Ühtlasi nõudis Ohio senaator, et Ukrainale relvaabi saatmise asemel suunaks kongress raha USA lõunapiiri militariseerimiseks – ju tema arvates on mehhiklased suurem oht kui Putini verejanuline armee.
Kas Vance jätaks ka Eesti üksi?
Vance’iga suhelnud Politico ajakirjaniku sõnul soovib värske asepresidendikandidaat, et USA „loobuks reeglitel põhinevast maailmakorrast ja asutaks uue süsteemi, milles üksikud riigid vastutavad ise oma julgeoleku ja majandusliku heaolu eest“.
Pole üllatav, et Politicoga suhelnud kõrge Euroopa ametnik nimetas Vance’i kinnitamise Trumpi asepresidendikandidaadiks „katastroofiks Ukrainale ja Euroopale“.
Kuid kui Vance soovib müüa Putinile Ukraina maha, siis kas keegi saab olla kindel, et ta ei teeks sama ka Eestiga, mis peaks Ohio senaatori arvates „ise vastutama oma julgeoleku eest“? Trumpi valimisvõidu korral oleks Vance’il presidendiamet käeulatuses, eriti arvestades sellega, et Trump on ülekaaluline 78-aastane mees.
Lisaks liitlaste reetmisele välispoliitikas ei tõota Vance’i vaated midagi head ka tavaameeriklastele: veel 2022. aastal teatas Vance, et ta ei toeta aborte isegi siis, kui raseduse põhjuseks on vägistamine. „Kaks viga ei tee asja õigeks,“ ütles toona Trumpi favoriit.
Pole mingit kahtlust, et Vance’i valimisega kinnitas Trump oma kriitikute kõige suurimaid hirme: vabariiklaste valimisvõidu korral on ohus nii Ukraina ja NATO tulevik kui ka USA naiste põhiõigused.
Miks keelduvad Eesti konservatiivse kallakuga poliitikud, poliitikavaatlejad ja mõnede väljaannete arvamustoimetajad nägemast, kuivõrd ohtlik oleks Trumpi teine administratsioon Ukrainale, Euroopale ja Eestile, on omaette küsimus.