Üür on liiga kallis

Eurostati värskete andmete järgi on Eestis kasvanud nii kinnisvarahinnad kui ka üürihinnad alates 2010. aastast kõikidest Euroopa Liidu liikmesriikidest enim. Eriti see väide käib üürihindade kohta. Kui Euroopas keskmiselt kasvas viimase 12 aastaga üür 19%, siis Eestis kasvas üür 233%!

Teisisõnu on Eestis korteri üürimine läinud rohkem kui kolm korda kallimaks. Sissetulekud pole aga sama ajaga kolmekordistuda jõudnud.

Kes enim sellest muutusest kannatab? Loomulikult need, kel pole muud valikut kui üürida – täiskasvanu ellu astuvad noored, töö otsinguil suurlinna kolinud inimesed ning kunagised sundüürnikud. Mis on kõige olulisem, üürida on sunnitud need, kes ei saa pangast laenu päris oma eluaseme soetamiseks. Kasvanud intresside tingimustes aga kodulaen muutub aina rohkematele inimestele kättesaamatuks.

Mida saab teha sellises olukorras? Saksamaa ja Põhjamaad näitavad teed!

Esiteks eksisteerib paljudes riikides, kaasa arvatud Saksamaal üürihinna tõusule piirmäär. Teiseks saab üürnik riikliku tuge üürihinna alla toomiseks juhul, kui ta kahtlustab, et seda on ebaõiglaselt tõstetud.

Teiseks tegelevad Saksamaal ja Põhjamaades riik ja kohalikud omavalitsused munitsipaalkinnisvara ehitamisega. Näiteks Soomes on 3 kokku miljonit korterit, millest ühe kolmandiku ehitamisse panustas rahaliselt riik!

Pole üllatav, et nii kõik abivajajad kui ka noored pered ja spetsialistid saavad taskukohaselt elada Soomes adekvaatsetes elamistingimustes, mida paraku ei saa öelda Eesti kohta.

Õnneks Eesti on tegemas esimesi väikeseid samme riigi toetatud üürimajade ehitamisel. Nii käivitub majandusminister Riina Sikkuti juhtimisel sel aastal uuesti kunagine üürimajade programm, mille raames kohalikud omavalitsused saavad kokku 5 miljonit eurot tuge üürimajade ehituseks. Kindlasti pole see palju, aga vähemalt algus on tehtud!

Üürnikel samas tasub jälgida erakondade lubadusi: üksikud parteid lubavad üürihinnad kontrolli alla saada ning rohkem üürimaju ehitada, enamik paraku mitte.