On natuke paradoksaalne kirjutada artiklit Facebookis selle kohta, et inimesed peaksid kasutama tunduvalt vähem Facebooki. Kuid nii nagu dokumentaalfilmi „Sotsiaalne dilemma“ (ingl k „The Social Dilemma“) tegijad levitavad oma sotsiaalmeediat kritiseerivaid ideid sotsiaalmeedias, et need inimesteni jõuaks, teeb ka siinkirjutaja.
- valeinfo levib nagu viirus
- poliitilised äärmused kasvavad järjest tugevamaks
- vaimse tervise probleemid sagenevad ja süvenevad
Mõte on hoida sind kinni
Mõned näited: miks telefon väriseb, teavitus ilmub ekraanile, tuli läheb põlema, kui midagi Facebookis või Messengeris (või mitmes teises äpis) ilmub? Muidugi selleks, et sa seda näeksid, jätaksid pooleli oma tegevuse, läheksid ja vaataksid. Mille järgi ilmuvad postitused sinu seinale? Selle järgi, mida algoritm peab sulle kõige kaasahaaravamaks. Siinkohal pole oluline, kas see on sulle päriselt huvitav, veel vähem vajalik. Ei, küsimus on ainult selles, mis hoiab sind kauem Facebookis. Vihjeandja, endise töötaja Francis Haugeni järgi on „parimaks“ kaasahaarajaks postitused, mis ajavad vihale. Nii mõnigi meist on pidanud maha pikki ja väga vihaseid vaidlusi, mis lõppude lõpuks pole viinud mitte kuhugi, kuid Facebook on oma kasu saanud.
Vihjeandja, endise töötaja Francis Haugeni järgi on „parimaks“ kaasahaarajaks postitused, mis ajavad vihale. Nii mõnigi meist on pidanud maha pikki ja väga vihaseid vaidlusi, mis lõppude lõpuks pole viinud mitte kuhugi, kuid Facebook on oma kasu saanud.
Probleem kõige selle juures ei ole lihtsalt ajaraisk, vaid kahjud on reaalsed: valeinfo levib nagu viirus, poliitilised äärmused kasvavad järjest tugevamaks, vaimse tervise probleemid sagenevad ja süvenevad. Myanmari vaenukampaania kohaliku islamivähemuse vastu ja Trumpi pooldajate Kongressi rüüstamine on paar reaalset näidet, mis said toimida tänu Facebookile, aga ka muule sotsiaalmeediale.
Facebooki enda tellitud uuring näitas, et samale firmale kuuluv Instagram muudab teismeliste tüdrukute vaimse tervise probleemid selgelt hullemaks. Facebook väidab, et tegeleb probleemiga, kuid vihjeandja Haugen tõestab saatele „60 minutit“ selgelt: Facebook eelistab kasumit üldisele heaolule ning suudab takistada vaid kaduvväikest osa vaenukõnest ja vägivalla õhutamisest. See ei peaks olema sugugi üllatav, et kasumi ja üldise heaolu vahel tekib äridel huvide konflikt. Kuid erinevalt paljudest teistest ettevõtetest puuduvad tehnoloogiaettevõtetele veel selged inimesi kaitsvad seaduslikud piirid.
Sotsiaalmeedia on uus suitsetamine
Kuna tehnoloogiaettevõtted on nii suured ja ülemaailmse ulatusega, vajame mitte ainult Eesti, vaid algatuseks üleeuroopalisi selgeid inimesi hoidvaid piiranguid, et takistada vaenukõne levikut ja vaimse tervise süvenevat kriisi. Anders Hansen, kelle ka eesti keeles ilmunud raamat „Ekraaniaju“ peaks olema kohustuslik kirjandus, on öelnud: sotsiaalmeedia on uus suitsetamine. Seda tuleks käsitleda ja reguleerida vastavalt. Lisaks tuleb seada selge piir infole, mida nad meie kohta nad koguvad ja kasutavad.
Senikaua aga mõned soovitused ekspertidelt, kuidas hoida enda aega ja tervist: lülita telefonis välja kõik teavitused, mida sa ei vaja ega taha (kui sa ei tea, kuidas seda teha, küsi mõnelt sõbralt abi). Väldi sotsiaalmeediat (ja üldse tehnoloogia kasutamist) 30 minutit enne magamajäämist ja 30 minutit peale ärkamist. Võta sotsiaalmeediaks kindel aeg päevas. Pane kellegagi päriselus vesteldes telefon nähtavuse alt ära. Tee oma aju ja tervise hoidmiseks trenni.