Valimiste võitjad ja luuserid

Alustame võitjatest. Peamiseks võitjaks on vaieldamatult Reformierakond, mis kasvatas oma häältesaaki 31,2%-ni ja mandaatide arvu kolme võrra 37-ni. Peaministripartei sai tugeva mandaadi riigi valitsemist jätkata, ning Kaja Kallas püstitas personaalses arvestuses Eesti ajaloo häälterekordi, kogudes Harju- ja Raplamaal 31821 häält.

Teiseks valimiste suureks võitjaks on Eesti 200, mis teiselt katselt sai Riigikokku sisse, ja kohe võimsa tulemusega: 13,3% häältest ja 14 Riigikogu kohta. Aeg näitab, kas nad suudavad seda toetust edukalt realiseerida või jääb nende saadikutel esialgu kogemustest väheseks.

Kolmandaks valimiste võitjaks on sotsiaaldemokraadid. Erakond, millele valimiskampaania alguses ennustati 6-7% häältest, kogus 9,3% ja 9 saadikukohta ehk sisuliselt suutis peaaegu saavutada eelmiste valimiste tulemust, kui kohtade arvuks tuli 10. See toimus olukorras, kus sama niši liberaalsed parteid – Reform ja Eesti 200 – on toetust kasvatanud. Ometi sotsid suutsid oma valijaid alles hoida ning vältisid nende kaotamist teistele liberaalsetele kolleegidele.

Seega saab väita, et edu saatis neil valimistel eranditult liberaale ja progressiive, kes viljelevad euroopalikke väärtusi ja toetavad tugevalt Ukrainat.

Alustame EKRE-st. Valimisvõitu püüda soovinud erakond pidi leppima 16,1% häältest ja 17 kohaga, mis on 1,7% ja 2 saadikukoha võrra vähem kui eelmine kord. Martin Helmet Eesti tulevaseks peaministriks reklaaminud partei seega hoopis kaotas toetust, mitte ei kogunud seda juurde.

Suurimaks luuseriks aga on Keskerakond. Pikka aega Ühtse Venemaaga koostöölepinguga jätkanud erakond kaotas paljude eestlaste usalduse. Samas osa venekeelseid valijaid Ida-Virus ja Lasnamäel otsustas hääletada veelgi radikaalsemate putinistide poolt kui on Toom ja Kõlvart. Vanad loosungid pensionide tõstmisest ka ei tekitanud usaldust: ju oli erakond viimasest neljast aastast 3,5 aastat võimul – miks siis pensione ei tõstetud?

Nii pidi Keskerakond leppima 15,3% häältest ja 16 Riigikogu kohaga (kaotati tervelt 10 saadikukohta), mis on nende kesiseim tulemus alates 1995. aastast. Paljud valijad polnud veel sündinud, kui Keskerakond viimati nii nõrk oli!

Jääb lahtiseks, kas Reformierakonna võit Keskerakonna üle kõikides Tallinna valimisringkondades tähendab seda, et järgmistel kohalikel valimistel saab Keskerakonna võim ka pealinnas otsa.

Viimaseks kaotajaks oli erakond Isamaa, mis kogus 8,2% häältest ja 8 saadikukohta – kaotati kolmandiku ehk 4 oma kohtadest. Selgus, et Isamaa on küll igavene, kuid valija senist usaldust enam ei pälvi.