Paljud kohalikud omavalitsused vaevlevad tõusnud hindade ja intressikulude tõttu rahamuredes. Eriti terav on probleem maal ja väikelinnades, kus lisanduvad täiendavad elanikkonna vananemise ja inimeste väljarände probleemid. Regionaalminister Madis Kallas (SDE) soovib olukorda parandada.
Minister võtab rikastelt ja annab vaestele
Enne suvepuhkust muutis riigikogu omavalitsuste rahastamist nii, et rohkemate pensionäridega omavalitsused saavad senisega võrreldes rohkem, teised vähem raha. Muudatusest kaotavad Tallinna rõngasvallad kurtsid, et neilt võetakse ebaõiglaselt palju ära. Pikkade vaidluste järel paigutati ümber umbes kümme miljonit eurot.
Regionaalminister Madis Kallas soovib nüüd, et järgmine, 2025. aastal jõustuv muudatustepakett oleks suurema mõjuga.
“Tööealisi inimesi on jäänud paljudes piirkondades nii väheks, et olemasoleva mudeliga ja ka tasandusfondiga nad ikkagi ei suuda kõiki teenuseid pakkuda sellisel tasemel, nagu me sooviksime. Kus on rohkem maksutulu, siis seesama maksutulu peab aitama ülal pidada ka neid piirkondi, kus seda enam nii palju ei ole,” rääkis Madis Kallas ERR-ile.
Rohkem maksutulu omavalitsustele?
Üheks lahenduseks on ministri arvates anda omavalitsustele osa juriidilise isiku tulumaksust. Kusjuures omavalitsuse osa sõltuks sellest, kui palju töökohti ettevõte pakub.
“Väga paljud kohalikud omavalitsused tegelevad iga päev sellega, kuidas oma territooriumile saada ettevõtteid, kes seal tööd pakuksid. Ja siis tuleb välja, et ettevõttesse asuvad tööle naaberomavalitsuse inimesed ning omavalitsus, kelle territooriumil see ettevõte asub, saab sisuliselt null eurot,” selgitas Kallas.
Linnade-valdade liidus arutati, et kui omavalitsustele läheks kasvõi kümme protsenti ettevõtete tulumaksust, tähendaks see neile üle kuuekümne lisamiljoni aastas.
Maakoolid saavad lisatuge
Teine omavalitsusi pikalt painanud probleem on maakoolide ebaoiisav rahastus, mis survestab halvimal juhul omavalitsusi neid sulgema. Õnneks regionaalminister on teinud konkreetsed sammud olukorra parandamiseks.
Koostöös haridusministeeriumiga hakatakse pakkuma riigi täiendavat toetust väikeste maakoolide pidamiseks. Toetus on mõeldud omavalitsustele, kellel on ühe- kuni kuueklassilised koolid või õppekohad ning kus õpilaste arv on suurem kui 19 ja väiksem kui 90. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on seesuguseid koole Eestis 20.