Ühetaolised toetused ei ole lennukilt raha külvamine
Selle traditsioonilise maailmavaatelise põrkumise tõi välja erakonnaesimeeste debatis ERRis ka viimaseid päevi sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar, kes meenutas reformierakonna kunagist vastuseisu universaalsetele lastetoetustele. Toona kasutasid parempoolsed erakonnad eesotsas Reformierakonnaga täpselt sama “raha lennukilt külvamise” retoorikat ning nõuti lastevanematelt oma toimetulekuraskuste bürokraatlikku tõestamist. Lõpuks läks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna väljakäidud universaalne lastetoetus siiski läbi ning tänapäeval võetakse seda iseenesestmõistetavana: kukuks iga valitsus, kes üritaks seda solidaarset toetust riigieelarvest välja kangutada.
Toona kasutasid parempoolsed erakonnad eesotsas Reformierakonnaga täpselt sama “raha lennukilt külvamise” retoorikat ning nõuti lastevanematelt oma toimetulekuraskuste bürokraatlikku tõestamist. Lõpuks läks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna väljakäidud universaalne lastetoetus siiski läbi ning tänapäeval võetakse seda iseenesestmõistetavana.
Reformierakond tabas siiski õigesti, et kriis ja hinnatõus lööb inimesi erinevalt. Tabamata jäi, et kriis lihtsalt võimendab parempoolse majanduspoliitikaga soositud varandusliku ebavõrdsuse kasvu, mitte ei tekita seda. Nõnda võiks öelda, et mitte ainult kriis ei löö inimesi erinevalt, vaid elukalliduse tõus ning parempoolne majanduspoliitika lööb inimesi erinevalt: ühed rõõmustavad oma kinnisvara investeeringute väärtuse kallinemise üle ning tõstavad üürihinda, teised kurvastavad, kui kodulaenu sissemakse kogumine tundub aina kaugema unistusena.
Reformierakond tabas õigesti, et kriis ja hinnatõus lööb inimesi erinevalt. Tabamata jäi, et kriis lihtsalt võimendab parempoolse majanduspoliitikaga soositud varandusliku ebavõrdsuse kasvu, mitte ei tekita seda.
Põhitoidukorv pole kunagi nii kallis olnud
Varandusliku ebavõrdsuse ja sotsiaalse kihistumise probleeme rõhutas ka Eesti Konjunktuuriinstituut oma viimases aruandes, tuues välja, et sissetulekud kasvavad väga erinevas tempos, kuigi hinnatõusud tabavad kõiki. Nii märgiti, et “kõige madalamas sissetulekukvintiilis moodustavad sundkulud 45,2 protsenti leibkonna kuludest. Kõige vaesematel pole ka sääste, sest nad kulutavad ära kõik, mille teenivad. Kõige vaesemad on hakanud ka oma varasemaid sääste kulutama. Võrreldes detsembriga on nn põhitoidukaupade korv kuus protsenti. Põhitoidukorv pole kunagi varem nii kallis olnud.”
Samuti pole Eestis mitte ainult kinnisvara hindade kasv Euroopa Liidu suurim, vaid juhime ka muu elu kallinemise edetabelit: “Hinnatõusud tabavad praegu kõiki riike, ent Eestis on inflatsioon olnud EL-i kõige kiirem – detsembris oli inflatsioon aasta varasemaga võrreldes 12 protsenti. Eestile järgnevad Leedu 10,7 ja Läti 7,7 protsendiga. Euroala keskmine aastane inflatsioon oli detsembris viis protsenti.”
Vajame kaugemale ulatuvaid otsuseid
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhikandidaat Lauri Läänemets tabas energeetikakriisi debattides selle seose ära elektri, gaasi ja kütte hindade juures laiemat pilti nähes. “Vajame uusi kaugemale ulatuvaid otsuseid, mis aitaks majandust tasakaalustada, hoiaks ära ettevõtjaid kurnava palgaralli ning ei suurendaks inflatsiooni, kuid jätaks keskmisele Eesti perele rohkem raha kätte,” leidis ta.
Samuti tõi ta välja, et “hindade kiire tõusu ennetamiseks ja leevendamiseks on vaja valitsusel asuda energiahinna kujunemist enam kontrollima ja toetama kiiresti ka ettevõtteid, kes tarbivad palju energiat ühiskonna jaoks esmavajalike kaupade tootmiseks ja müümiseks. Täiesti puudu on lahendused põllumajandus- ja toidutööstusele, mille tootmishindade tõus kõige suuremal hulgal inimesi mõjutama hakkab.”
Läänemetsa hinnangul on tarvis kehtestada hinnalagi börsile, toetusmeetmed ettevõtetele, tõsta tuleb toimetuleku määra ja tulumaksuvaba miinimumi. Ennaktempos tuleks kasutusse võtta Euroopa Liidu vahendid energia tootmise toetamiseks ja luua meetmeid, mis aitavad toidu kallinemist ennetada.
Ka teine SDE juhikandidaat Riina Sikkut on toonud välja, et kui Kaja Kallas räägib kobarkriisist, kus põimuvad tervise-, energia- ja julgeolekukriis, on kohatu rõhuda igaühe isiklikule vastutusele, soovitada börsihindade jälgimist või kütte minimeerimist.
Riina Sikkut: Kobarkriisis, kus põimuvad tervise-, energia- ja julgeolekukriis, on kohatu rõhuda igaühe isiklikule vastutusele, soovitada börsihindade jälgimist või kütte minimeerimist.
Kokkuvõttes ilmestub siit selgelt, kuidas parempoolse majanduspoliitikaga erakonnad nagu Reformierakond ja Eesti200 rõhutavad ka kriisi ajal individuaalset vastutust, riigipoolset sekkumist vaid kõige äärmuslikumatel juhtudel ning individuaalsete avalduste alusel, ent vasakpoolsed erakonnad nagu Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond näevad riigi rolli kriisis jõulise sekkujana, kes peab ühiskondlikku kihistumise võimendamist ning ühiskondlike pingete tekitamist takistama.