Vasakpoolsetega saad neljapäevase töönädala, konservatiividega töötad hambad ristis kuus päeva nädalas

Aina rohkemates riikides ja ettevõtetes viiakse läbi töönädala lühendamise katsed, mille tuumaks on julge ettepanek: lühendada töönädala pikkust, vähendamata sealjuures töötajate palka. Üheks riigiks, mis on teinud selles valdkonnas eriti jõulisi edusamme, on vasakpoolsete juhitud Island. Samal ajal ujub Kreeka konservatiivne valitsus vastuvoolu, kehtestades osadele töötajatele lausa kuuepäevase töönädala.

Islandi valitsus otsustas soodustada lühemat töönädalat esmakordselt 2015. aastal, kui viidi läbi eksperiment, mille käigus mõnede avaliku sektori töötajate töönädal lühenes 40 tunnilt 35-le ilma, et nende palka oleks vähendatud.

Uuringu läbiviinud teadlased jõudsid järeldusele, et enamike eksperimendis osalenud asutuste tööviljakus suurenes või jäi samaks – seega tehti sama palju tööd kui varem vähemate töötundidega. Töötajate heaolu on aga loomulikult kasvanud.

Islandi valitsus, mida juhtis toona Vasakroheline Liikumine, otsustas 2020. aastal laiendada lühemat töönädalat kogu saareriigile. Enamikele avaliku sektori töötajatele ja paljudele erasektoris hõivatutele tehti ettepanek: töötage vähem tunde, palka saate sama palju nagu varem. Pole üllatav, et 2022. aastaks kasvas nende islandlaste osakaal, kelle töönädal on 40 tunnist lühem, tervelt 51 protsendini kõikidest hõivatutest. Kusjuures paljud valisid just neljapäevase töönädala variandi.

Kreeka konservatiivne valitsus sunnib inimesi tegema ületunnitööd

Kuigi lühem töönädal kogub aina rohkem populaarsust, otsustas Kreeka konservatiivne valitsus hiljuti liikuda otse vastupidises suunas. Nimelt said mitme valdkonna eraettevõtjad õiguse nõuda töötajatelt kuus päeva nädalas töötamist. Tõsi, lisanduvate töötundide eest tuleb ettevõtjal maksta veidi kõrgemat töötasu.

Muudatust kritiseerisid teravalt Kreeka ametiühingud ja opositsioonierakonnad, kuid kriitika langes kurtidele kõrvadele. Eriliseks probleemiks on asjaolu, et töötaja ei saa keelduda kuuendast tööpäevast – sel juhul tekivad Kreeka tööandjal nüüd õiguslikud alused vallandamiseks. Lisaks juba praegu töötavad kreeklased keskmiselt nädalas rohkem kui ühegi teise EL-i riigis töötajad.

Omaette mõju sel otsusel on ka tööturule: nimelt on Kreeka töötuse määr jätkuvalt üks kõrgemaid Euroopa Liidus, jäädes alla ainult Hispaaniale ning ulatudes 9,3 protsendini. Kas tõesti on ühiskonna huvides, et olemasolevaid töötajaid koormatakse üle, selmet palgata inimesi juurde ning anda nii võimaluse enda teostamiseks praegustele töötutele?

See-eest neljapäevast töönädalat aktiivselt kasutavas Islandis on töötuse määr ainult 3,1 protsenti. Ning et tasu karta, et lühem töönädal majandust kahjustaks – Islandi majanduskasv ulatus 2023. aastal tervelt viie protsendini, olles nii kõrgem kui üheski Euroopa riigis peale Malta.

Töötajad väärivad rohkem puhkeaega – kuid seda saab ainult vasakpoolsetega

Pole saladus, et veel poolteist sajandit tagasi ei olnud üheski maailmariigis mitte mingeid piiranguid tööajale. Just ametiühinguliikumise võitlus tänavatel ja tehastes ning töötajate huvide eest seisvate sotsiaaldemokraatlike erakondade töö parlamentides on viinud selleni, et Teise Ilmasõja järel sai viiepäevane ehk 40-tunnine töönädal standardiks kogu arenenud maailmas.

Miks siis peab neljapäevane töönädal tunduma utoopiaks? Sama võimatuks nimetasid tehaste omanikud kunagi viiepäevast töönädala! Paraku aga ei tohi unustada, et ükski töötajate võit pole tagasipööramatu: Kreeka konservatiivid teevad ainult seda, mida sooviks oma koduriigis korrata kõik teised ettevõtjate huvisid töötajate omadest ettepoole seadvad paremparteid.